Eestis on kinnipeetavate arv vähenenud, kulusid tuleb kärpida ja Tartu vangla töös hoidmiseks otsustati hakata vanglakohti välja rentima. Kavas on paigutada Eestisse 600 välisvangi.

Eesti tagab Rootsiga sõlmitud lepingu alusel tervikteenuse, sealhulgas Tartu vangla hooned, personali, Eesti-sisese transpordi, meditsiiniteenuse, IT-lahendused ja muu vajaliku. Lepingust teatades kinnitasid valitsuse liikmed, et vanglakohtade rendi ettevalmistuse käigus analüüsiti õiguslikke ja majanduslikke kaalutlusi ning julgeolekuriske. Siseminister Igor Taro (Eesti 200) toonitas, et isikuid, keda Eesti peab julgeolekuohuks, siia ei tooda.

"Eesti ei võta vastu kõrge riskitasemega kinnipeetavaid, näiteks terrorismi- või äärmuskuritegude ning organiseeritud kuritegevuse eest karistatuid. Kui keegi siia toodud vangidest ikkagi osutub julgeolekukohuks, siis see inimene saadetakse Rootsi tagasi," rääkis Taro.

Tartu vangla väljarentimine on kirgi tekitanud ka Tartus käimas olevatel koalitsioonikõnelustel. Isamaa on püüdnud survestada riigis võimul olevat Reformierakonda,  et Rootsi vangide toomine Eestisse üle vaadataks ning vanglarendilepingu ratifitseerimist ei toimuks. Isamaa Tartu piirkonna juht Kaspar Kokk ütles, et Tartu vangla on koalitsioonikõnelustel olnud olulisel kohal.

"Saime kokkuleppele selles, et edasises protsessis peab linn olema riigi poolt kaasatud ja tartlaste turvatunde seisukohalt olulised küsimused peavad saama seal selguse," lausu Kokk.

"Me leppisime kokku selles, et kui vanglarendi lepinguga ilmnevad Tartu linnas negatiivsed tagajärjed, mille osas täna valitsus on öelnud, et neid justkui kindlasti ei ole, aga kui siiski midagi ilmneb, siis Tartu linn teeb valitsusele ettepaneku kasutada selles lepingus olevat võimalust leping ennetähtaegselt lõpetada," lisas Kokk.

Riigiprokuratuur on mures, et riik ei ole silmas pidanud kõiki välisvangidega kaasnevaid kulusid. Prokuratuur märgib ratifitseerimiseelnõule saadetud kommentaaris, et paratamatult hakkavad need isikud vanglas kuritegusid toime panema, nagu praegu Eesti kinnipeetavad: tekivad erimeelsused valvuritega, omavahelised tülid, üritatakse keelatud aineid vanglasse hankida jne. Selliste juhtumite puhul peab kohtueelse uurimise läbi viima Eesti - selleks kulub nii uurijate, prokuröri kui kohturessurssi.

"Ei saa loota, et see menetluste hulk oleks tühine, kui jutt on ligi 600 kinnipeetavast," märkis riigiprokuratuur. Lisaks tuleb arvestada tõlkimiskuluga, seda enam, et kinnipeetavale sobiva keele, näiteks rootsi või araabia keele tõlke on Eestis ülivähe. Ministeerium kinnitas oma vastuses, et selliste kuludega on rendihinna koostamisel arvestatud ja vajadusel leitakse ka lisaressursse.

Tallinna halduskohtu hinnangul ei saa kindel olla, et välislepingu alusel saadav tasu võimaldab vajalikus mahus halduskohtute eelarveid suurendada. Justiits- ja digiministeerium on hoopis esitanud kärpekava, mille alusel vähenes kohtute eelarve sel aastal ning väheneb ka kahel järgmisel.

Tallinna halduskohtu hinnangul ei pruugi rendileping katta kohtute suureneva tööjõuvajaduse kulu, mis on hinnanguliselt üle 300 000 euro aastas. Tallinna halduskohus märkis, et kui välislepingust saadav tulu ei võimalda katta kõiki selle lepingu täitmisega kaasnevaid kulusid, tuleks see jätta ratifitseerimata.

Kui riigikogu lepingu ratifitseerib, on plaanis esimesed välisriigi kinnipeetavad paigutada Tartu vanglasse järgmise aasta teises pooles.