Selleks, et Eesti ja Rootsi vanglarendileping jõustuks, peab selle veel ratifitseerima Eesti riigikogu. Kava kohaselt võiks see juhtuda 10. juunil.

Päev hiljem võiks valitsus otsustada vanglarendi eelarvelise poole ja jõustumiseks peab president Alar Karis välislepingu välja kuulutama. Leping jõustub pärast seda, kui osapooled on omavahel vahetanud diplomaatilised noodid.

"Sealt edasi hakkavad tulema praktilised sammud," ütles vanglateenistuse vanglatöö korraldamise talituse juht Tiina Unuks.

"Me loodame, et nootide vahetamine läheb kiiresti. Meie oleme arvestanud sellega, et esimesed Rootsi vangid võiksid Tartu vanglasse saabuda augustis," ütles Unuks.

"Kinnipeetavad saabuksid järk-järgult. Alates lepingu jõustumisest augustist tuleb 100 vangi, aasta lõpuks on Tartu vanglas kuni 200 vangi ja järgmisel aastal umbes samal ajal näeb leping ette, et kuni 600 Rootsi vangi oleks Tartus kohapeal," ütles Unuks.

Praegu Tartus vanglas viibivaid kinnipeetavaid hakkab vanglateenistus Viru ja Tallinna vanglasse viima pärast seda, kui leping on ratifitseeritud, et jääks aega värskendada ruume ja teha remonttöid enne Rootsi vangide saabumist.

Unuks hindab, et Tartu vangla kinnipeetavad oleks võimalik ümber paigutada kahe kuu jooksul. Kui palju vange Eestisse täpselt tuleb, ei ole Unuksi sõnul veel selge.

Uued töökohad

Lepingu jõustumisel plaanib vanglateenistus aasta jooksul palgata rohkem kui 300 uut töötajat, kes hakkavad Tartus Rootsi vangidega tegelema.

Unuksi sõnul vaatavad nad värbamise mõttes karjääripöörajatele, kes sooviksid oma elukutset muuta või alles tööjõuturule sisenejatele.

Vanglateenistus nõuab inimestelt kodakondsust, eesti keele oskust, keskharidust, laitmatut tausta ja vormikandjailt füüsilise testi läbimist. Väljaõppe korraldab vanglateenistus ja palk algab 2400 eurost kuus.

Kui inimene ennast vanglas arendab, omandab näiteks saatmisõigused või relvakandmise loa, võib Unuksi sõnul palk jõuda 3000 euroni kuus.

Rootsist pärit vangidega suhtlemise jaoks plaanib vanglateenistus ametnikele inglise keele koolitusi, sest enamik Rootsist toodavatest vangidest peaks oskama inglise keelt.

Lisaks võetakse kasutusele tõlkeseadmed, mis peaksid esmast suhtlust võimaldama, vajadusel kasutab vangla ka tõlke. Samuti tuleb Tartusse umbes 10 Rootsi ametnikku, kes vajadusel ka aitavad.

"Ma usun, et me saame hakkama. Meil on ka täna vanglas olnud olukordi, mida me oleme pidanud lahendama, kus inimene ei räägi ühtegi seda keelt, mida ametnik räägib ja oleme senimaani hakkama saanud," rääkis Unuks.

Külalised Tartus

Eesti ei eelda Tartusse toodavate vangide suurt külastatavust. "Meie teeme tööd selle nimel, et keegi väga ei võtaks seda reisi siia Tartusse ette," ütles Unuks.

"Kokkusaamise otsustab ikkagi Eesti. Seda eelneva julgeoleku taustakontrolli alusel. Ei saa Tartu vanglasse kokkusaamisele tulla, nii et ma tulin ukse taha. Tere, ma saabusin," lisas ta.

Lisaks võimaldatakse vangidel pidada lähedastega videokõnesid, mis võiks külastussoove vähendada. Samuti ei plaani Rootsi tuua Eestisse inimesi, kellel on lähedased Rootsis.

Unuksi sõnul käisid Eesti ametnikud ka Rootsi vanglates töövarjuks ja seal ei ole ka suurt külastuskultuuri. Tema sõnul võiks aastas Tartu vanglat külastada pigem kümned või sajad inimesed.

Riigi tulu

Riigikogu ratifitseerimist ootavas lepingus seisab, et Rootsi maksab Eestile kuni 300 vangi eest aastas 30,6 miljonit eurot, ja 8500 eurot kuus iga lisanduva vangi pealt.

Esimese aasta eest maksab Rootsi 23 miljonit eurot ehk 75 protsenti aastasest mahust, ja seda olukorras, kus vangla saavutab täisvõimsuse alles aasta lõpuks.

Kuluprognoosi alusel kujuneb aastaseks keskmiseks kulukuseks 300 kinnipeetava puhul ligikaudu 28,9 miljonit eurot, ühekordseid kulusid arvestamata, mis tasutakse eraldi, kujuneb teenuse keskmiseks maksumuseks 26,8 miljonit eurot.

300 vangi puhul oleksid jooksvad kulud kaetud tähtajaga jaanuar 2027 ning ühekordne investeering 2028. aasta veebruariks. Kui kinnipeetavaid saabub rohkem kui 300, siis tasuvusperiood lüheneb, 600 vangi puhul oleksid jooksvad kulud kaetud 2027. aasta jaanuariks ning ühekordne investeering tagasi teenitud 2027. aasta juuliks.

Riik arvutab, et palkadelt tasutud maksutulud lisanduvad riigi tuludele ja lisaks saab tulu ka Tartu piirkonna majandus, kus töötajad suures enamuses elada võiksid.

Unuks ütles, et lisaks võimalikule tulule on Eestile kasulik ka, et Rootsi riigi raha eest jääb Tartu vangla alles ja inimesed, kes selles oskavad tööd teha.

"Rootsi puhul oli, et Rootsi sulges hulga vanglaid, kui vangide arv kukkus. Nüüd on nad olukorras, kus neil endal vabu vanglakohti ei ole. Rootsis on täna üle 11 000 vangi, nad on ehitamas 17 000 kohta. Täna on juba seal 2000 puudu, nad ennustavad, et 10 aasta pärast on 34 000 vangi," rääkis Unuks. "Ka Hollandil oli sama lugu."

"Tartu vangla puhul on oluline see, et juhul kui meie kinnipeetavate arv hakkab tõusma, siis meil on olemas need vanglakohad, kuhu me saame neid majutada," lisas ta.

Praegu on Eesti vanglates üle 3000 koha, millest kasutusel on 1700.

"Meil on lihtsam hoida seda taristut, hoida neid inimesi, hoida seda kompetentsi, et kui meil peaks midagi juhtuma, siis meil on need kohad võtta ja me ei pea hakkama vanglat rajama ja me ei pea hakkama inimesi värbama ega koolitama," ütles Unuks.

Kui ka näiteks Eestis peaks kolmandatest riikidest pärinevate isikutega seotult vangistusvajadus kasvama, oleks Tartu vangla olemasolu Unuksi hinnangul oluline.

"Sellisel juhul on meil Tartu vanglas väga suur personalihulk, kes on töötanud teise kultuuritaustaga inimestega ja me oskaksime ka iseenda kinnipeetavate puhul nendega paremini toime tulla, sest meil on sellisel juhul Rootsi kinnipeetavate pealt kogemus juba olemas," ütles Unuks.

"Seda kogemust ei ole vaja ainult meil. Vaadates, mis on tulevikutrendid, seda kogemust on vaja ka teistel julgeolekuasutustel ja Tartu vangla annab võimaluse omaenda inimesi arendada mitte ainult meil, vaid ka teistel," lisas ta.

Lepingu lõpetamine

Opositsioon on lubanud lepingu võimule saades tühistada. Unuks ütles, et lähtuvalt lepingust saab seda teha aastase etteteatamisajaga ja kui see peaks saama tühistatud, siis hakkab vanglateenistus analüüsima, mida Tartu vanglaga edasi ette võtta.

"Kas siis on Tartu vanglas vaja tuhandet kinnipidamiskohta, sealhulgas ka hübriidsõja või massiimmigratsiooni korral, või ei ole, aga see on siis valitsuse ja tollase koalitsiooni otsus," lisas Unuks.

Isamaa esimehe Urmas Reinsalu hinnangul peaks lepingu jõustamise lükkama valimiste järgsesse aega. Kui Isamaa peaks olema järgmises valitsuses, lubab Reinsalu lepingu tagasi pöörata.

"Isamaa on väljendanud seda seisukohta, et pärast valimisi me vaatame selle lepingu üle. Leping näeb ette ka tagasipööramise võimalust ja me oleme valmis selle tagasi pöörama," sõnas Reinsalu.