Tervisekassa nõukogu on saanud valmis ettepanekud, millega muudetaks muu hulgas tervishoiuteenuste loetelu ning kiirabi ja kaugkonsultatsioonide eest tasumise tingimusi.

Tervisekassa tervishoiuteenuste arendamise portfellijuht Liis Kruus ütles ERR-ile, et uuendamisele lähevad perearstiabi rahastuspõhimõtted.

"Muudetakse pearaha maksmise tingimusi, võttes edaspidi lisaks vanusele arvesse ka patsiendi haiguskoormust. Tekivad vanuserühmad 0–3, 3–6, 7+ aastat ja haiguskoormuse rühmad 0, 1, 2, 3–4, 5+ haigust," loetles Kruus.

Lisaks kehtestatakse eraldi pearahad perearstile ja ühe juriidilise isikuna moodustatud tervisekeskustes tegutsevale perearstile.

Muutub baasraha piirhind, mis edaspidi katab ka patsientide arvust mittesõltuvad kulud ruumidele, infotehnoloogiale ja muule sellisele.

Ka muudetakse kaugusetasu arvutamise aluseid: kui praegu lähtutakse sellest, kui kaugel on lähim haiglavõrgu haigla, siis edaspidi tuleb arvesse võtta ka asutustiheduse näitajat ja piirkonna suhtelist vaesust.

Eriarstiabi puhul lisanduvad erialaühenduste ettepanekute alusel uued kulutõhusad tõenduspõhised teenused nii kardiokirurgias, diagnostikameetodites kui veel mitmes valdkonnas.

Uuendatakse ka olemasolevate teenuste hindu, et tagada kindlustatud inimestele paremad ravivõimalused ning optimaalsed hinnad.

Laboriteenuste piirhind langeb 15 protsenti

Optimeerimine ootab individuaalse füsioteraapia teenust, samas pikendatakse vaimse tervise teenuste tagamiseks psühhiaatrias juhtumikorraldust ning nüüdisajastatakse otorinolarüngoloogia ja patoloogia eriala teenuste piirhindu ja rakendustingimusi.

Laboriteenuste piirhindu alandatakse 15 protsendi võrra, kuni saab valmis uus ajakohastatud laboriuuringute kulustruktuur. See on tekitanud haiglates erinevaid reaktsioone.

Postimees kirjutas eelmisel nädalal, et suurhaiglaid mõjutab laboriteenuste hinnakärbe, millega tervisekassa loodab saavutada 24 miljonit eurot kokkuhoidu, kõige enam.

Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimehe Tarmo Bakleri hinnangul peaks tervisekassa, kui kavatseb niisuguse kärpe ellu viia, korrastama ühtlasi hinnataset laiemalt ehk suurendama nende teenuste rahastust, mille praegused piirhinnad tegelikke kulusid ei kata.

Ka Tallinna Lastehaigla pole sellega rahul: haigla juhatuse esimees Konstantin Rebrov ütles, et nende eelarve on niigi pingeline ning pediaatrilised teenused on alarahastatud, mistõttu need vajaksid tegelike kuludega kooskõlasse viimist.

Väikehaiglad, vastupidi, võivad muudatusest isegi võita, kui laboriteenuse arvelt vabanev raha näiteks erakorralise meditsiini osakonna (EMO) valmisolekutasudesse ümber suunatakse, ütles Lõuna-Eesti Haigla juhatuse esimees Arvi Vask.

Tervisekassa ettepanekutes on välja toodud ka mullu nüüdisajastatud EMO-de valmisolekutasude korrigeerimine ja kinnipidamisasutuste valmisolekutasude piirhindade korrigeerimine, kuid tervishoiuteenuste arendamise portfellijuht ei täpsustanud, millises suunas need hinnad liiguvad.

Sõeluuringud laienevad

Terviseedenduse valdkonnas tegi tervisekassa sotsiaalministeeriumile ettepaneku käivitada üleriigiline vastsündinute tsüstilise fibroosi sõeluuring.

Lisaks pikendatakse kopsuvähi sõeluuringu juhtprojekti teenuste rakendumist kuni 2027. aasta lõpuni ja lisatakse võimalus maksta perearstidele projektiga liitumise esimesel aastal motivatsioonitasu. 

Muutub jämesoolevähi peitveretesti piirhind, sest teenus on saanud juurde uusi hinnakomponente.

"Muudatus on seotud testide hankimise ja korraldusega, mis liigub 2026. aasta algusest sõeluuringus kinnitatud laboriteenuse pakkujatele," selgitas Kruus.

Jämesoolevähi sõeluuringu sihtrühma lisatakse 56-aastased inimesed ning samuti täiendatakse pneumokokknakkuse vaktsineerimise sihtrühmi.

Mitmete kasvajaliste haiguste, kahe raske kroonilise ja kahe harvaesineva haiguse jaoks lisanduvad uued haiglaravimid.

Õenduses ja hambaravis on muudatusi Kruusi sõnul minimaalselt.

Kõigi nende uuenduste mõju tervisekassa tuleva aasta eelarvele on 5,07 miljonit eurot.

Tervisekassa puudujääk on tuleval aastal riigieelarve strateegia kohaselt 105 miljonit eurot ning valitsus ootab asutuselt kärpeid ja senisest jõulisemat töö tõhustamist.

Perearstide seltsi hinnangul on pearaha muudatus igati asjakohane

Perearstide sissetulek sõltub patsientide arvust, sest iga nimistus olnud inimese eest makstakse tohtrile pearaha. Aastaid püsinud süsteem, mis arvestas pearaha maksmisel vaid inimeste vanust, läheb nüüd muutmisele.

"Iga-aastaselt on muudetud seda vastavalt tervishoiutöötajate palgamuudatustele, aga sellist suuremat ülevaatust ei ole siiani olnud. Sellest tulenevalt on seekord suurem nüüdisajastamine, kus tõesti lisaks vanusele diferentseeritakse patsiendid ka vastavalt haiguskoormusele, sest mida haigem inimene on, seda rohkem on talle vaja ka ressurssi," sõnas tervisekassa perearstiabi teenuse haldur Anu Valli.

On arste, kelle hinnangul on muudatuse eesmärk perearstide kasumite alla toomine, sest iga-aastaselt pälvivad mõne tohtri suured dividendide maksed avalikku tähelepanu.

"Selle reformieesmärk ei ole kindlasti kasumi alla toomine, vaid olemasolevate ressursside efektiivsem jagamine. Kui siiamaani on kulumudelis võimalik olnud võtta lisapersonali, näiteks teine õde või kliiniline assistent ka väga väikeste nimistute korral, siis nüüd on need ressursid viidud pearahasse ehk kui inimesi tuleb nimistusse juurde, siis kasvab ka personali rahastuse hulk," kinnitas Valli.

Perearstide seltsi hinnangul on pearaha muudatus igati asjakohane. Samas on seltsi hinnangul tervisekassa kärpinud muudatusteks vajalikku summat.   

"Selle uue kulumudeli mõju meie eelarvele pidi olema täiendavad viis miljonit. Paraku on tänaseks sellest viiest miljonist saanud 2,2 ja 1,4 sinna juurde, mis tahetakse poole aasta pealt ära võtta. See 1,4 oli tegelikult ette nähtud üksikpraksistele, kes selle uue kulumudelimeetodiga kaotaksid kõige rohkem," ütles perearstide seltsi juht Elle Mall Sadrak.

Sadraku sõnul tekib praegu olukord, kus üksi töötavad tohtrid peavad juba tööle võetud abilisest loobuma, sest palgaraha ei jagu. Tervisekassa sõnul püütakse sellele probleemile lahendus leida järgmise aasta esimeses pooles.

Tervisekeskuste liidu hinnangul oleks tulnud perearsti palk võrdsustada eriarsti omaga, et tagada tervisekeskuses töötavatele perearstidele konkurentsivõimeline töötasu.

"Täna kindlasti on meil ilmselge, et kui me tahane head perearsti saada, siis alla 35 eurot tund ei saa ja need numbrid tuleb selgelt välja öelda. Meile on öeldud, et mida eriarstid ütlevad, mida ütlevad haiglad, aga tulgu perearstindusse," sõnas Vee perearstikeskuse juht Ingrid Alt.

Uus kord jõustub 1. jaanuarist.