Eesti teatri statistikas oli eelmisel aastal 92 etendusasutust. Kaheksa teatrit tegutses neist riigi või riigi osalusel sihtasutusena ning üks oli avalik-õiguslik asutus. Kohaliku omavalitsuse asutusena oli kaks teatrit. Kokku 11 teatrit.

Samuti tegutses 81 erateatrit, produktsiooniüksust või etenduskunstide keskust. 

92 etendusasutusest said oma tegevuseks eelarvelisi eraldisi kultuuriministeeriumi kaudu 26 ja kohaliku omavalitsuse kaudu 17 asutust.

Riik toetab teatritegemist selleks, et keskmine piletihind ei läheks üle ühe protsendi keskmisest palgast. Kultuuriministeeriumi raha toel toodi eelmisel välja 160 uuslavastust ja anti 4600 etendust.

Riik toetab ka munitsipaalteatreid ja erateatreid. Otsustab selle üle vastavalt kokkulepitud reeglitele valdkonna ekspertidest koosnev komisjon, kelle tehtud ettepaneku kinnitab minister.

Selleks aastaks eraldas kultuuriministeerium erateatritele 4,14 miljonit eurot. Kokku toetab maksumaksja sellest meetmest viit etendusasutust, kes soovisid kolmeks aastaks kindlat kokkulepet ja kaheksat teatrit-tantsuteatrit ühe aastase kokkuleppega.

Selleks aastaks lükati tagasi üheksa teatri toetuse soov.

Saajate seas paistab riigi suure toetusega silma Tallinna linnale kuuluv munitsipaalasutus 809 000 euroga.

Neli miljonit ja 140 000 eurot on toetuse potis ka järgmisel aastal ja see tuleb ära jagada kõigi vahel, kes piisava punktisumma kätte saab. Iga erateater ei tahagi riigilt tuge, aga mida rohkem on saajaid, seda väiksem ports igaühel.

Järgmise aasta taotlusvoorus ekspertide komisjoni toetuseta jäänud teatrite kaitsele tõusis osa kultuuriavalikkusest.

Sadade toetajate seas on ka teiste valdkondade esindajaid. Rahulolematust on nii rahasaajate kui ka ilmajääjate seas. Keegi ei tihka välja öelda, milles siis ikkagi seisneb maksumaksja raha jagamise läbipaistvus.

Kas ideaalne rahastusmudel on üldse olemas?

Teatrite rahastusotsuste sündimisel vaadatakse esimesena vastava komisjoni poole. Avalikult komisjoniliikmed selgitusi ei jaga, sest nii on kokku lepitud. Küll aga rääkis esimesel aastal komisjonis olnud teatriteadlane Hedi-Liis Toome, et tööd tehti väga tähelepanelikult – kohtuti teatritega, loeti põhjalikult taotlusi ja arutati pikalt, enne kui otsus sündis.

"Teiselt poolt on tõesti komisjoni liikmed olnud üsna tugeva surve all. Tihti osad inimesed hakkavad esimesena süüdistama eksperte, kes, ma tuletan meelde, ei ole läinud sinna komisjoni omaalgatuslikult, vaid neid on suunanud sinna erinevad teatrivaldkonna organisatsioonid. Minu hirm on, et ühel hetkel ei soovi keegi enam selles komisjonis osaleda, sest põhimõtteliselt tähendab komisjoni minek, et sa kirjutad alla enda avalikule häbimärgistamisele," rääkis Toome.

Teema tundlikkusest annab tunnistust ka see, et selle loo tarbeks rääkis ERR mitme teatrivaldkonna eksperdiga, kes avalikult sõna võtta ei soovi. Ühe mõttena kõlas tõdemus, et kui teatritegijad ise määruse kriteeriume sõnastasid, siis nad ilmselt eeldasid, et nemad ju ometi rahast ilma ei jää. Seda suurem on šokk, kui see juhtub.

"See komisjon töötab ju nende saadud ettepanekute järgi ja kõik ometi samal ajal tunnistavad, et see ei ole hästi välja kukkunud. Sest isegi need, kes on selle tabeli eesotsas, kurdavad, et neid on ebaõiglased koheldud," rääkis kultuuriminister Heidy Purga.

"See tähendab seda, et valdkonna poolt kokku pandud kriteeriumitele on tegelikult umbusaldus igal hetkel. See viib meid järeldusele, et me peame seda määrust muutma ja seda me teeme," märkis Purga.

Toome soovitas vaadata rahastamist suuremas pildis ja mõelda kogu teatri valdkonna peale, kuhu kuuluvad avalik-õiguslik Rahvusooper Estonia, kaheksa sihtasutust, hulk erateatreid ja Linnateater munitsipaalteatrina. "Võib-olla peaks vaatama seda suures pildis ja mõtlema, et kuidas need rahad ikkagi nende erinevat tüüpi asutuste vahel jaotuvad," sõnas ta.

Nii Purga kui ka Toome räägivad sellest, et praegu on liiga erineva suunitlusega teatrid pandud omavahel konkureerima ning ka tingimused on vastuolulised – näiteks see, et korraga tuleks olla nii rahvusvaheline kui ka sõita ringi mööda Eesti väikelinnu. Vajadusest kogu teatrite rahastamine ümber teha on viimasel nädalal räägitud üha rohkem ja selline ootus on kerkinud ka teatritegijate seast.

"Kui mõelda tagasi kolmkümmend aastat, kui Theatrum alustas, me olime just iseseisvaks riigiks saanud, me olime tulnud ühest teisest korrast, kus näitlejatele oli kool, mille nad lõpetasid diplomiga ja siis nad suunati teatrisse, mida pidas üleval riik või linn. Ja siis hakkasid tekkima kõrvale väiksed trupid," rääkis Theatrumi asutajaliige Marius Peterson.

Peterson märkis, et 30 aastat hiljem on see süsteem muutunud, kuid teatrite rahastamine ei ole sellele järgi tulnud.

"Paljud õnnestunud publiku ja vaataja kohtumised, mis on teatri essents, toimuvad väga ootamatutes kohtades. Ja võib-olla peaks kuidagi laiemalt selle süsteemi lahti võtma ja kaasama isegi – ma saan aru, ma räägin nagu ideaalis –  ka teatrisõpradest majandusinimesi või teiste valdkondade inimesi. Võib-olla isegi esimesest mõttetalgust jätta need inimesed, kes on 30 aastat nendes komisjonides ja liitudes sel teemal mõelnud, korra kõrvale," lausus Peterson.

Kuidas võiksid selle ümberkorraldusega nõustuda aga riiklikud teatrid? Valdkonnas räägitakse, et nendes majades töötab näitlejaid, kes hea meelega teeksid koostööd paljude truppidega ja oleksid vabakutselised, kui selleks oleks piisav kindlus.

"Ma ei usu, et riigiteatril ka nüüd lilleline elu on selles kõiges ehk me jõuame jälle kultuuripoliitilise tasandile. Kuidas ministeerium näeb üldse Eesti teatri tulevikku, milline see olema peab, et kas peabki olema nii, et kõik virelevad, seal peaks olema selge arengukava – siin on vaja maha istuda ja küsimusi küsida," ütles Temufi tegevjuht ja loovjuht Peep Maasik.

Viljandi teater Temufi ei ole kordagi riigilt tegevustoetust saanud ega vaidlusta praegust otsust. Selle asemel soovitakse erateatrite juhtidel kohtuda ministriga, et koos probleemid kaardistada. Praeguses olukorras näeb kultuuriminister, et tema kohustus on leida lahendus neile, kes on varem toetust saanud ja ühtäkki seda enam ei saa.

Küsimusele, kas minister üritab leida raha, et toetada Theatrumit ja Elektroni, vastas Purga: "Ma saan seda siis öelda, kui komisjon on oma otsuse teinud. Enne nende otsust ei ole mul võimalik selle uudisega lagedale tulla."