Sel nädalal registreeriti üks suuremaid pettuse tõttu eraisiku saadud kahjudest. 70-aastane Harjumaa mees sattus investeerimispettuse ohvriks ja kaotas 650 000 eurot.

Palju rohkem petetakse tavaliselt raha välja telefonikõnede abil. Helistatakse mõne asutuse nimel: näiteks riigiasutused, kullerfirmad, Telia, Omniva, Elektrilevi. Petturid räägivad puhtas eesti keeles ja saavad väga erinevate lugude abil inimese sisestama oma PIN-koodi. Seejärel tuleb teine petukõne.

"Klassikaliselt helistab inimesele pangatöötaja, ütleb, et teid on petetud, ja sealt hakatakse ajama inimese emotsiooni üles, et ratsionaalsust alla tuua. Hästi oluline on kelmide kiirus, et inimene ei saaks mõelda ja pausi vahele teha," ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) keskkriminaalpolitsei grupijuht Jaagup Toompuu.

PIN-2 koodid sisestavad ehmunud inimesed ise. Selle kõne jooksul teeb pettur inimese kontolt ülekandeid, sõlmib laenulepinguid. Eakatelt inimestelt petetakse välja ka sularaha või pangakaart, millele tullakse koju järele või lastakse see viia pakiautomaati.

Pettuste ohvriks ei lange juba ammu mitte ainult eakad, skeemid on läinud nii nutikaks, et ka firmade juhid ja muidu ettevaatlikud inimesed avastavad oma kontodelt tühjuse.

"Ma arvan, et võtmemeetod nendega võitlemiseks on teadlikkus. Mõistmine, et kui keegi helistab, kontakteerub, saadab e-kirja ja nad tahavad midagi, tahavad raha, ja see pole oodatud, pead sa peatuma ja mõtlema. Ühel õigel asutusel pole selle vastu midagi, kui sa ütled: aitäh teada andmast, ma lähen kontrollin, helistan politseisse, lähen asutusse kohale," lausus TalTechi küberturbe programmijuht Adrian Venables.

Pangad kasutavad monitoorimissüsteemi, mille abil saab sekkuda kahtlastesse tehingutesse ja pettuseid takistada.

"Vajadusel kontakteerume kliendiga. Aga on õige tihti olnud juhtusid, kus me lihtsalt ei pääse kliendini, sest klient räägib samal ajal petturiga. Siis me rakendame omavoli ja paneme kõik teed kohe kinni. Üheksa-kümne kuuga on meil juba takistatud seitsmekohaline number," ütles SEB turbekeskuse juht Kätlin Kukk.

Nii politsei kui ka pangad rõhutavad: mitte ükski asutus ei nõua teile helistades kunagi PIN-koode.

"Mida me näeme valdavas osas, ma arvan 90+ protsenti, on see, et kõik need kanded on kinnitatud kliendi poolt, kõik juurdepääsud on antud kliendi poolt," nentis Kukk.

Politsei kinnitab, et petturite tabamine on kõrge prioriteet.

"Helistajad on välismaalt organiseeritud, siin saame kätte esmajoones neid, kes seda raha transpordivad. Aga meie peamine eesmärk on kätte saada need inimesed, kes seda päriselt korraldavad. Aga seal on väga pikk rahvusvaheline koostöö," lausus Toompuu.