Nii riigiprokurör Hüva, kui siseminister Igor Taro ning politsei ja piirivalveameti (PPA) küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt kinnitasid ERR-ile, et Eesti politsei teeb koostööd Ukraina politsei ja piirivalvega, sõlmitud on ka vastav koostöölepe ning poolte vahel toimuvad igal aastal teemakohased arutelud, kusjuures põhitähelepanu ongi küberkuritegude ning arvuti- ja telefonikelmuste tõkestamisel.

"Eesti politsei on juba aastaid teinud tihedat koostööd Ukrainaga, et rahvusvaheliste kelmuskuritegudega võidelda. Selleks oleme kohtunud Ukraina kolleegidega operatiivtasandil ehk uurijad omavahel, aga ka juhtkonna tasandil koos PPA peadirektoriga. Samuti on Ukraina küberpolitsei käinud Eestis, et meie uurijatega infot vahetada ja leida ühiseid viise, kuidas kelmusi takistada," ütles PPA küber- ja majanduskuritegude talituse juht Kelt.

"Ukraina ametivõimud on koostööaltid, kuid selleks, et nad saaksid konkreetse kelmusjuhtumiga tegeleda, peavad olema selged tõendid, mis kelmust Ukrainaga seostavad. Kõnekeskusi on viimastel aastatel suletud nii Ukrainas kui ka teistes riikides ning oleme oma rahvusvaheliste kolleegidega pidevas infovahetuses," märkis ka siseminister Taro.

"Küll, aga peame aru saama, et kuna Ukraina peamine fookus on ikkagi enda kaitsmisel tulenevalt Venemaa rünnakust, siis see koostöö ei ole võib-olla alati kõige kiirem. Aga samas on see täiesti objektiivselt mõistetav," tõdes Hüva. "Kui me räägime suurematest koostöövaldkondadest, siis kindlasti on see julgeolek, kuna meil on ühisosa selles ohus, mis meid varitseb. Kelmuste vaates saame kindlasti tuua näiteks Slava Ukraina, aga ka kõnekeskuste puhul on seda koostööd olnud ja on tänase päevani. Ja kõiges muus ka," lisas riigiprokurör.

Hüva meenutas ka juhtumit, kus Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse peatas ühe juhtumi lahendamise: "2021. aastal lõime ühise uurimisrühma koos ukrainlastega, et ühte suurt kõnekeskuste korraldajate organisatsiooni lahti harutada ja vahetult enne sõja algust 2022. aastal oli meil reaalne kokkulepe, et Eesti politseiametnikud lähevad Ukrainasse neid kõnekeskusi tuvastama, tõendeid koguma. Aga kahjuks sõda rikkus selle plaani ja arusaadavatel põhjustel me oma inimesi sinna kohapeale ei saatnud."

Kelt tõi eduka koostöö näitena mõne aasta eest Eesti osalusel Ukrainas neutraliseeritud väga suure IT-infrastruktuuri, mis halvas mitmeks kuuks kelmide tegevuse. "Oleme rahvusvahelisel tasandil tabanud mitmeid inimesi, kes on olnud kelmustega seotud ning jõudnud seeläbi ka kõrgema taseme organiseerijateni," ütles politsei esindaja.

Hüva tõi enda poolt näitena ühe rahapesu menetluse, mida on tehtud koostöös ukrainlastega. "Tänu sellele on tekkinud otsekontaktid, mis tähendab, et ka praegu, kus asi on üldmenetluses kohtus, on mul igal ajal võimalik nendega otse suhelda ja näiteks saada täiendavat teavet või siis abi mõne toimingu või isikuga toimetamisel," lisas Hüva.

Telefonipetturite tabamist raskendab nende hajumine eri riikide vahel

Rääkides telefonipetturite tabamisest, tunnistas PPA talituse juht Kelt, et see ei ole lihtne, sest kuigi osa kõnekeskusi asub Ukraina territooriumil, tehakse petukõnesid ka teistest riikidest ning pettuste organiseerijad ise võivad asuda hoopis kolmandas riigis, mis tähendab, et sisuliselt on tegemist globaalse organiseeritud kuritegevusega. 

Kelt tõi näiteks, et petukõnede tegemise keskusi on avastatud lisaks Ukrainale ka Gruusiast, Lätist, Leedust, Poolast, Hollandist, Rumeeniast, Soomest ja Venemaalt.

Hüva märkis omalt poolt, et telefonipettuste korraldajaid on avastatud Balkani riikides, aga ka Hispaanias. Maailmas laiemalt on aga suured telefonipettuste korraldamise keskused Indias, kust nende tegevus on suunatud ingliskeelsetele riikidele.

"Petturite võrgustik on rahvusvaheline ja mitmetasandiline ning nad ei tegutse füüsiliselt ühes kohas ega sihi ainult konkreetse riigi elanikke. Sageli paiknevad kõnekeskused, kelmuste organiseerijad ja rahavoogude liigutajad eri riikides, mistõttu on kelmuste seostamine konkreetse asukohaga keeruline," tõdes Kelt.

Tema kinnitusel teeb PPA rahvusvahelist koostööd teiste riikide politsei, pankade, sideettevõtete ja muude asutustega, et jõuda kelmuse ahela tippudeni, kuid see on väga aeganõudev protsess.

Hüva märkis, et kuigi sageli on selliste pettuste korraldamise juhid Ukraina seostega, võivad nad füüsiliselt asuda hoopi kusagil mujal: "Nad võivad küll olla Ukraina taustaga – kas siis kodakondsuselt või mingil muul kujul, aga tegelikkuses nende rahaline võimekus lubab neil elada ükskõik kus kohas maailmas ja reisida ka vabalt ringi. See ka muudab olukorra komplitseeritumaks."

Kelt avas ka selliste pettuste uurimise mastaapi ja keerukust: "Suurte operatsioonide puhul me ei räägi nädalatest, vaid see on aastatepikkune koostöö. Lisaks raskendab koostööd teiste riikidega sageli asjaolu, et nende siseriiklikud seadused on meie omadest oluliselt teistsugused või võtavad bürokraatlikud protsessid väga palju aega. Paraku ei piisa probleemi lahendamiseks üksnes petturite kinnipidamisest või kõnekeskuste sulgemisest, kuna ühe sulgemise järel tekib selle asemele kiiresti uus."

Edukas operatsioon Lätis

Samas märkis Kelt, et Eesti politsei on koostöös teiste riikidega kelmuste organisaatoreid maha võtnud nii Ukrainas kui ka teistes riikides, tehes selleks koostööd ka Europoli tasemel.

Nii politseiametnik kui riigiprokurör tõid eraldi välja hiljuti Lätis tabatud petturite organisatsiooni.

"Möödunud aasta oktoobris viisime koostöös Läti ja Austria politsei ning Europoli ja Eurojustiga läbi operatsiooni, mille käigus tabati Lätist kelmusi organiseerinud grupp. Grupp lõi Lätis laiaulatusliku SIM-boks struktuuri, mis võimaldas kurjategijatel üle Euroopa kelmusi toime panna, sealhulgas Eestis," kirjeldas Kelt.

Hüva täpsustas, et kui sageli kasutavad sellised kuritegelikud organisatsioonid virtuaalseid servereid ning pettusteks vajalikke andmeid hoitakse pilves, siis Lätis tabatud organisatsioonil olid ostetud oma serverid, mis läbiotsimise raames kaasa võeti ja Eestisse toodi. "See kaalus üle 200 kilo, mis me siia Eestisse tõime ja tänaseks on server ka kohtu poolt arestitud," ütles riigiprokurör.

Serverite tabamine annab petturitele suurema löögi

Hüva rääkis, kuidas menetluste käigus on selgunud, et kurjategijad hoiustavad väga suurt osa oma andmestikust andmeteenuse pakkujate juures virtuaalserverites üle Euroopa, mis annab võimaluse nendele ligi pääseda ning sellega võrgustik kahjutuks teha.

"Nendele on meil täiesti reaalne ligipääs olemas ja praktikas me olemegi neid servereid läbiotsimistega maha võtnud ja neid andmeid Eestisse kokku koondanud, mis annab meile võimaluse organisatsiooni kaardistada ja ka neid isikuid, kes selle taga toimetavad, tuvastada," kirjeldas riigiprokurör. "Lihtsalt see on selline veidi ringiga minek ja võtab rohkem aega, aga samas ei ole ilmvõimatu."

Riigiprokuröri hinnangul pärsib serverite või nendes hoitavate andmebaaside äravõtmine ka neid andmeid pettusteks kasutavate kuritegelike võrgustikuke tegevust.

"Ma ei saa seda lõpuni kinnitada, aga ma tahaks seda loota. Sest kui me räägime füüsiliselt kõnekeskusest, siis arvutid, mille taga operaatorid toimetavad, on tegelikult tühjad kestad. Kogu nendele kuvatud pilt või andmestik, millega nad töötavad, on hoiustatud üle Euroopa ja tegelikult ka üle maailma erinevate suurte teenusepakkujate juures virtuaalserverites. Kui me [kõnekeskuse] kontori füüsilisel kujul elimineerime ja võtame need kastid kaasa, siis tegelikult andmestik jääb neile endiselt serveritesse püsti ja neil on vaja lihtsalt leida uus koht, luua ühendus ja nad saavad jätkata," kirjeldas ta. "Aga kui me võtame neilt andmed ära, siis see võiks eelduslikult palju tõhusamalt nende igapäevast tegevust häirida," tõdes Hüva.

Ta ei soovinud eraldi ühtegi sellist serveriteenuse pakkujat välja tuua, kuna need on ilmselt enese teadmata võtnud kliendiks isikuid, kes nende teenust halval eesmärgil kasutavad, kuid riikidest on sellised serverid asunud Soomes, Prantsusmaal, Hollandis ja Lätis.

Eestis suudetakse kelmid kiiresti tabada

Riigiprokurör Hüva tõdes ka seda, et Eestis suudetakse telefonipettustes osalejad üsna kindlasti ja suhteliselt ruttu tabada.

"Nii palju kui mina kõrvalt näen, siis reeglina on nii, et kohe, kui siin tekib mingisugune tegelane, kes rahasid kogub või ka värbab täiendavalt kedagi Eestist, siis nende osas jõutakse üsna kiiresti reageerida," rääkis ta.

"Kui need kõnekeskused oleksid siin, Eestis, siis me oleks tänaseks selle kõik likvideerinud. Kõigele, mis toimub siin, suudame väga operatiivselt reageerida ja need isikud vastutusele võtta. Aga probleem on selles, et kuna osade jaoks on see atraktiivne kiire raha teenimise võimalus, siis neid [soovijaid] lihtsalt tekib väga palju. Aga fakt on see, et kui nad vähegi siin Eestis toimetavad, siis üsna lühikese ajaga me nendeni jõuame ja saame nad vastutusele võtta," kirjeldas riigiprokurör.

"Aga nemad on ikkagi alama astme tegelased. Nii kaua kuni ladvik endiselt toimetab, siis mingit kiiret efekti nende alumiste kehade ärakorjamine ei anna, sest nad (võrgustike juhid - toim.) lihtsalt toodavad uusi juurde. Oluline on ikkagi pead rünnata ja see lõplikult maha võtta, mis eelduslikult võiks terve organisatsiooni tegevuse halvata," rõhutas Hüva.

Üks juhtum saab varsti lahenduse

Riigiprokurör mainis ka, et üks tema töölaual olev juhtum peaks lähiajal lahenduse saama. Ta rääkis, et nii temal kui ka ühel kolleegil pooleli suuremad katusmenetlused, kus ei ole asja vaadatud mitte kannatanu põhiselt, vaid laiemalt. "Ehk me oleme üritanud tuvastada isikuid, kes reaalselt neid kõnekeskusi organiseerivad ja on peamised kasusaajad nendes skeemides. Ja nendes asjades me oleme teinud koostööd [Ukrainaga] nii õigusabi taotluste vormis kui ka loonud ühiseid uurimisrühmi," kirjeldas ta.

"Mina olen oma menetlusega sellises faasis, kus me hakkame vaikselt juba toimikut kokku saama ja meil on ka nende juhtfiguuride osas väljastatud Euroopa vahistamismäärused," rääkis Hüva. "Ehk siis me ootame nüüd seda hetke, et need isikud jõuaksid siia ja siis me saame oma menetluse nende osas ka lõpuni viia."

Prokurör ei soovinud teemat siiski täpsemalt avada: "Ma praegu detailsemaks ei taha minna, sest me oleme praeguse sellises tundlikus faasis, et kõik need isikud ei pruugi veel teadlikud olla sellest, et Eesti neid soovib tabada. Samuti meil on mõne isikuga läbirääkimised pooleli ehk siis ma ei tahaks neid praegu kuidagi survestada või löögi alla panna."

"See on üks suur kuritegelik organisatsioon, mis on väga mitmeid aastaid tegutsenud ja muuhulgas on nende tegevusfookus olnud ka Eesti kannatanute petmisel," märkis Hüva.

Eestis on viimastel aastatel suurt tähelepanu saanud mitmesugused telefonipettused, mille käigus kurjategijad on oma ohvritelt välja petnud kümneid miljoneid eurosid. Sageli seostatakse selliseid pettuseid Ukrainas tegutsevate kõnekeskustega.

Samas tõdes Hüva, et kindlasti ei ole Eesti petturite peamine sihtmärk: "Siin on ka loogiline põhjus olemas - Eestis on ju kõigest 1,3 miljonit inimest – see turg on nende jaoks ilmselgelt liiga väike, et oma tegevust pinnal hoida. Nad vajavad ikkagi suuremat inimmassi, keda petta ja kelle raha kätte saada. Eesti ei ole ilmselgelt see kõige suurem allikas, kust seda saada."