Viru maakohus mõistis eelmisel aastal Fjodor Kogutjuki (27) süüdi tapmises ja määras talle 11 aasta pikkuse vangistuse.

Süüdistusakti kohaselt tekkis Kogutjukil 2022. aasta veebruaris ühes Kiviõli korteris alkoholi tarvitamise käigus tüli 60-aastase mehega. Konflikti käigus ründas Kogutjuk meest, lüües teda korduvalt noaga rinda ja kaela ning viimase löögina ka vasakusse silma.

Tartu ringkonnakohus mõistis aga mehe õigeks, sest too viibis teo toimepanemise ajal alkoholi põhjustatud segasusseisundis ehk deliiriumis.

Nüüd on Kogutjuk uuesti kohtu all 1. jaanuaril 2025. aastal toimepandud kuriteo eest, kus ta kägistas 54-aastast naist ja põhjustas tollele füüsilist valu ja kergema kehavigastuse.

See on tekitanud avalikkuses küsimuse, et miks õnnestus Kogutjukil eelmisest kuriteost karistuseta pääseda, et sooritada vaid lühikese aja pärast uus isikuvastane kuritegu.

Õigusteadlane Jüri Saar ütles ERR-ile, et deliirium ehk psühhootiline seisund, mis on tehtud kindlaks kohtuekspertiisis, vabastab tõepoolest kriminaalkorras vastutusest.

"See aga ei tähenda, et laiutame käsi ja ta lahkub kohtust vaba mehena. Deliirium pole seisund, mis tekib igaühel ja see tekib eeldatavasti uuesti. Talle tuleb määrata psühholoogiline erikohtlemine. See ekspertiis loogilises võtmes peaks ütlema ka seda, mis temaga ette võtta, et tal rohkem deliiriume ei tekiks," lausus Saar.

Kuid Kogutjukile ei määratud toona ei sundravi ega ka ükskõik millist muud psüühikat toetavat ravi või järelevalvet, sest kohtuekspertide sõnul polnud Kogutjuki vaimne tervis sugugi nii kehvas seisus, et seda vaja oleks.

"Ekspertiisiaktiga on kindlaks tehtud, et Fjodor Kogutjukil ei esine selliseid püsivaid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis põhjustaksid temal tahtest olenematut, teda ennast või teisi isikuid ohustavat käitumist. Tal puudub meditsiiniline näidustus psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks mistahes vormis. Kuna ravivajadust ei esine, ei ole Fjodor Kogutjuki suhtes võimalik sundravi kohaldada," märkis toona Tartu ringkonnakohus otsuses.

Õigeksmõistmise tõttu jäid toona riigi kanda Kogutjuki menetluskulud, mis ületasid 12 000 eurot. Prokuratuur esitas kassatsiooni, kuid riigikohus seda menetlusse ei võtnud ja jõustus Kogutjuki suhtes õigeksmõistev kohtuotsus.