2022. aasta sõbrapäeval saab häirekeskus teate Kiviõlist, kus kohaliku toidupoe külastajad märkavad riiulite vahel sihitult kondavat meesterahvast, kes on sokkide väel ja üleni verine.

Samal ajal laekub häirekeskusele teine sisult veelgi jahmatavam kõne. Helistaja teatab, et ühise alkoholitarvitamise käigus tekkis kahe tema tuttava vahel konflikt. Kui tema karjumise peale ärkas ja elutuppa vaatama läks, ründas üks meest teist noaga.

"Kannatanul oli kokku 13 torke- ja lõikehaava. Neid oli peas, rindkerel, kaelas ja see viimane noahoop, mis kahjuks põhjustas ka kannatanu surma, oli koljuõõnde ulatuv, pealuid vigastav noahaav ja nuga jäi kannatanu silma," kirjeldas vanemprokurör Günter Koovit.

Politsei asub suurte jõududega kahtlusalust otsima ja kümmekond minutit hiljem märgataksegi kirjeldusele vastavat nooremapoolset meest tänaval jalutamas.

Kahtlusalune Fjodor Kogutjuk annab end politseile üles ega osuta kinnipidamisel vähimatki vastupanu. Ta tunnistab kohe, et pani toime tapmise, aga selgitus on kõike muud kui loogiline: "Mul peas mingi kiip, et ma temaga rääkida saaksin. Ühesõnaga, mulle öeldi midagi sellist, et vaata käsi… Ühesõnaga, vaata käsi, sa oled vinges saalis… Ja sa pead ta ära tapma. Ma ei armastanud teda eriti, ühesõnaga, lõingi ta maha."

23-aastane Kogutjuk on sündinud ja kasvanud Kiviõlis. Alalist tööd tal polnud, küll aga oli tugev alkoholisõltuvus. Pärast vanaema ja vanaisa ning seejärel ka ema surma veetis ta palju aega ühe naissugulase, selle elukaaslase ja nende joomasõpradega. Just selles seltskonnas pärast järjekordset mitmepäevast joomingut tragöödia aset leidiski.

Vanemprokurör Kooviti sõnul oli kannatanu öelnud Kogutjuki kohta halvustavalt ja tekkis tüli.

"Mõne aja möödudes Kogutjuk lahkus ja ligikaudu poole tunni pärast tuli tagasi. Tõepoolest, tal oli nuga käes. Ta istus laua taha. Mõne aja pärast tekkis uuesti tüli ja siis ta ründas kannatanut noaga," rääkis Koovit.

Pilt on selge: olmetüli ühise alkoholitarbimise foonil lõppes julma tapmisega. Esimese astme kohus mõistis Kogotjukile 11 aastat vabadusekaotust. Sellega võinuks loole punkti panna, aga 2025 jaanuaris tegi teise astme kohus asjas uue otsuse, mis keeras senise versiooni pea peale ja tunnistas Kogutjuki mõrvasüüdistuses õigeks. Kaitsja Ilja Zujevi sõnul tuvastas kohus, et Kogutjuk oli sündmuste hetkel deliiriumis.

"Esimese astme kohus oli tõlgendanud ekspertiis tulemusi omavoliliselt ja järeldanud, et inimene sai aru, mida teeb, ehkki eksperdid olid ekspertiisis leidnud, et ta ei saanud aru," sõnas Zujev.

Psühhiaater Margus Lõokene ütleb, et lihtsustatult öeldes on deliirium järsu ja hästi tugeva mõjuga aju tasakaalu kõrvalekalle ja see tekitab ajus väga tugevaid funktsionaalseid muutusi.

Selle seisundi põhjused on erinevad: traumast ja kasvajast psüühiliste haiguste ja organismi füüsilise ülekoormuseni. Eraldi vaadeldakse alkoholideliiriumi, mis tekib joomise lõpetamisel, kui organism ei saa enam pohmelliseisundis hakkama ja aju läheb tasakaalust välja.

"Alkohol oma olemuselt on närvisüsteemile väga tugev antidepressant või rahusti," selgitas Lõokene. "Ta tõmbab selle aktiivsuse alla."

Kui alkoholi väga suures koguses pikema aja vältel tarvitada ja see järsku lõpeb, reageerib aju üleliigselt ja tekib tugev tasakaalunihe.

Juurdlus tuvastas, et Kogutjuk oli joonud vähemalt politeist kuud jutti ja siis ühel hetkel lõpetanud. Tähelepanuväärne on, et vahetult mõrvale eelnenud ööl helistas ta korduvalt häirekeskusesse.

"Ma helistan sellepärast, et vajan kiiresti psüühilist abi, sest ma ei tea, mis minuga on.
Ma mõtlen ema surmale, tahan ennast ära tappa," ütles Kogutjuk telefonikõnes.

Varahommikul käisid tema juures nii kiirabi kui ka politsei, aga kuna korterisse polnud keegi tunginud ja Kogutjuk haiglaravi ei vajanud, jäi asi sinnapaika.

Margus Lõoke selgitusel ongi deliirium salakaval. Tarvitamise lõpetamisel tekivad kõigepealt esmalt füsioloogilised võõrutusnähud – süda hakkab kiiremini lööma, tekib higistamine ja kätevärin, hirmutunded, kuni kuni lõpuks, tavaliselt paari päeva jooksul, võib vallanduda teadvushäirega segasusseisund, mis omakorda võib olla lainetava kuluga, nii et mõnel hetkel on inimese mõistus selge.

Ekspertiise tehti kokku kaks: ambulatoorne, kus spetsialistid ei suutnud Kogutjuki kohta lõplikku hinnangut anda, ja statsionaarne, mis otsustas, et 13. veebruarist 2. märtsini ehk päev enne ja mitu nädalat pärast tapmist oli mees deliiriumis. Veidi üllatav on, et ekspertiis tehti kaks ja pool kuud pärast kuriteopäeva, kuid spetsialistid ei näe sellest otseselt midagi ebatavalist.

"See on täiesti tavaline praktika, et võetakse kokku kõik terviseandmed varasemast elust, vaadatakse, kuidas inimene on arenenud, millised on kehalised haigused, milline käitumise kulg, toimetuleku kulg ja nii edasi ja kasutatakse tolle konkreetse hetke kirjeldust, mida tavaliselt sellistel puhkudel on kajastatud kriminaaltoimiku materjalides," selgitas Lõokene.

Psühhiaater lisas, et seejärel analüüsitakse, kas need seosed olid sel hetkel niisugused, et inimesel oli märke mõnest terviserikkest. Kolmandaks faktoriks on seisund sel hetkel, mil hindamist tehakse.

Kogutjuk mõisteti niisiis õigeks, riigikohus ei võtnud kassatsiooni vastu ja otsus jõustus. Ta pääses mitte ainult aastatepikkusest vanglakaristusest, vaid tema suhtes ei rakendatud ka sundravi ega kohustuslikku alkoravi, sest õigeksmõistetule ei saa selliseid kohustusi seada.

"Ma saan igati aru inimeste pahameelest," ütles vanemprokurör Koovit. "Ja sellest, et õiglustunnet võib olla riivatud sellega, et sellise õigusvastase teo toime pannud isik tegelikult mingisugust vastutust ei kannagi."

Kogotjuki kaitsja sõnul peaks inimene, kellel on ilmne psühholoogiline või psühhiaatriline probleem, eriti kui ta on toime pannud kuriteo, sattuma teatud kategooriasse.

"Ta peaks olema kas vanglas, kandma seal karistust või ta peaks olema ravil. Tuleb välja, et Fjodor ei sattunud kumbagi kategooriasse," sõnas Zujev.

Koovit märkis, et pärast seda kohtuotsust edastas prokuratuur justiitsministeeriumile oma mõtted ja ettepanekud, kuidas oleks võimalik sellist olukorda vältida.

"Siin võib tõepoolest tegemist olla olukorraga, kus meil on seaduselünk. Arvan, et ka seadusandja mõte ei ole olnud selline, et just sedalaadi olukordades isik pääseks täielikult vastutuseta," nentis vanemprokurör.

Kogutjuki kohtuasi lõi omamoodi pretsedendi ja tekitas kartusi, et deliiriumis inimesi võidaksegi hakata nüüd laialdaselt õigeks mõistma, võtmata arvesse, milline on inimese enda vastutust alkoholi tarvitamise ees. Seda kartes pöördus prokuratuur justiitsministeeriumi poole ning lähiajal on oodata põhimõttelisi seadusmuudatusi. Paraku jõudis antud loo peategelane enne sooritada uue vägivallakuriteo.

"Kahtlustuse kohaselt haaras ta 1. jaanuaril 2025 ühes Kiviõlis asuvas korteris kannatanult kaelast ja kägistas, põhjustas sellega valu ja tervisekahjustuse. See kriminaalasi on hetkel Viru ringkonnaprokuratuuris ja loodetavasti lähemal ajal saab selle kriminaalasi saata ka kohtusse lahendamiseks," sõnas Koovit.

Margus Lõokene ütles, et kui inimesel on korra juba deliirium olnud, siis on tal kõrgendatud risk selle kordumiseks.

"Kui korra on aju saanud selle kahjustuse ja tõsise tasakaalunihke, siis kipub see korduma," lausus psühhiaater.