Selle jutu tarvis oli mul käepärast Soome välissuhete instituudi uurija Charley Salonius-Pasternaki raamat "Tundmatu tulevik" (Charley Salonius-Pasternak, "Tuntematon tulevaisuus", 2025). Tellisin selle neti kaudu autori ja pealkirja alusel. Kui raamat kohale jõudis, selgus, et see koosneb hulgast intervjuudest erinevate tegijatega alates Soome endisest presidendist Sauli Niinistöst ja lõpetades ajaloolase Jareed Diamondiga. Võtan ette autori enese analüüsi, lisades sinna noppeid teistelt arvajatelt.

Charley Salonius-Pasternak märgib, et inimkonna ajaloos on olnud mitmeid perioode, mil suhteliselt kiiresti toimub hulgaliselt märkimisväärseid sündmusi. Ja praegu oleme ühe sellise ajajärgu alguses. Euroopa ja maailma turvalisust mõjutavad arengud jäävad tihti päevauudiste tulva alla, kuigi pikas plaanis võib selliste muutuste mõju olla suuremgi kui konkreetsetel üksiksündmustel. Lihtsalt tihti jääb kontekst tajumata.

Kirja on pandud ka autori enda ülevaade trendidest, mis mõjutavad nii Soome kui ka ülejäänud maailma julgeolekut. Pakutud on kolm trendi. Esiteks globaalse turvalisuse mõjutajate vaheliste suhete muutumine. Elame suurriikide konkurentsi ajastul. Tihti nähakse seda kui USA ja Hiina vastastikust mõõduvõtmist.

Ajaloos on sellist nähtust esinenud lugematu arv kordi. Mineviku põhjal võiks öelda, et kui olemasolevale suurriigile esitab väljakutse tõusev jõud, on sõda vältimatu. Kuid on üks erand. Kui USA tõusis esimese ja teise ilmasõja vahel maailmajõuks ja möödus Suurbritanniast, saadi hakkama ilma sõjata.

Lisaks suurriikidele tasub jälgida ka mitteriiklikke tegijaid, näiteks suurfirmasid. Tehnogigandid on praegu maailma suurim ettevõtluskooslus, mis on valdavalt ameeriklaste kontrollitav ja millel on oma ambitsioonid ühiskonna ümberkujundamiseks ning riigi erastamiseks. Riikide ja erasektori suhe on seni toimunud selle läbi, et riik loovutab võimu.

Tavategijate kõrval on aga ka ohtlikud vägivaldsed ühendused, mis heidavad väljakutse arusaamale, et sõjalise jõu kasutamine on riigi monopol. Näiteks Vene Wagner või ameeriklaste Blackwater, aga ka organiseeritud küberkuritegevus.

Kolmas tegijate rühm on riikidevahelised koostööühendused, nagu ÜRO, Euroopa Liit ja NATO, kuid ka muud moodustised nagu G7, G20 ja paljud regionaalsed või huvidest lähtuvad ühendused.

Teine trend on muutused maailma kirjeldavates arusaamades. Vastastikune sõltuvus on midagi, mis on kogu inimkonnale omane, kuid viimase viie aastaga on see arusaam pea peale pööratud. Vastastikusest sõltuvusest on mõnede poliitikute jaoks saanud soovimatu nähtus. Erandi moodustaksid nii-öelda sõbralikud riigid, kuigi ka selle mõiste on Donald Trump kahtluse alla seadnud.

Endiselt on kasutusel geopoliitika mõiste, aga viimasel ajal üha lõdvemalt. See võib olla sünonüüm jõupoliitikale ja suurriiklikule poliitikale või ilmestada midagi turvalisuspoliitikaga seonduvat. Selle kõrvale on kerkinud teine mõiste, geomajandus kui termin, mis kujutab tegelikkust ja riikide vahelist konkurentsi läbi majanduse ja kaubanduse. Eraldi mõistete kogum on seotud sellega, kuidas ja millal eri tegijad võivad üksteist pahatahtlikult mõjutada. Ehk siis hübriidoperatsioonid või ulatuslik muuviisiline mõjutamine.

Selle tegevuse loogika on vastase ühiskonna kompimine, otsides nõrku kohti. Siia alla mahuvad ka ankrulohistamised Balti meres. Või siis diversioonid ja salamõrvad, mida Venemaa on Euroopas toime pannud.

Vana ning tuntud tööriist on infomõjutamine. See tegevus on ka tulemusi andnud, üha enam on demokraatiates inimesi, kes on hakanud kahtlema ja kelle puhul on näha kalduvust toetada autoritaarseid liidreid või ühiskonnamalle. Lisaks on mõnes autoritaarses riigis, näiteks Hiinas või Vietnamis, elu tublisti paranenud ja neid saab näitena kasutada.

Kolmas trend on objektiivne tõde ja selle ebaühtlane mõju. Kliimamuutus on objektiivne tõde, kuid selle muutuse mõju on eri regioonides erinev. Ka tehnoloogia areng on objektiivne tõde. Ka see areng esineb riikides ebaühtlaselt. Tehnoloogia võimaldab meie eluolu paranemist, kuid ka loob uusi võimalusi tsivilisatsiooni hävitamiseks paari minutiga.

Riikide vahelises suhtluses on seni olnud reeglitepõhine kord kasulik, võtame näiteks liikluseeskirjad, kuid neid reegleid rikutakse üha sagedamini. Meie sajandi komme on mitte saavutada kokkulepet reeglite kohta väljakujunenud ühendustes, vaid mitteametlike ja mitteriiklike koostöömallide alusel.

Endine Soome president Sauli Niinistö ütles autorile, et varem nägi ta suurriikide nelinurka, mille nurkades olid USA, Hiina, Venemaa ja Euroopa, aga siis langes Euroopa ära ja järele jäi kolmnurk. Niinistö arvates peaks Euroopa oma koha neljanda nurgana taastama. Ja muide näeb Niinistö, et nii Donald Trump kui ka Vladimir Putin loevad mõttetuks mõningaid Lääne-Euroopa mõtlemise lähtekohti ehk nende suhtumine Euroopasse on ühesugune.

Lõpetuseks kahest terminist, mis intervjuudes esile tõusid. Üks on Soome kaitsepolitsei juhi Juha Marteliuse kasutatud "prebunking" ehk radikaalne viis avalikustada luureandmeid. See tähendab, et luureagentuur avaldab andmed ennetavalt, sooviga mingit arengut ära hoida, tegemist on nii-öelda luurediplomaatiaga. Nii käitusid USA ja Suurbritannia enne Vene suuragressiooni Ukrainas, kuid nagu nägime, see ei aidanud.

Teine termin on sõjaajaloolase Robert Johnsoni kasutatud sõjategevuse demokratiseerumine. Taustaks tõik, et tehnoloogia areng on andnud üksikisikutele, väikestele rühmadele ja terroristidele paremad võimalused saada võimsamaid relvi. See võimaldab neile suuremat sekkumist rahu tingimustes ja ka sõja ajal.

Sama demokratiseerumise puhul on teema seegi, et kes demokraatlikes riikides üldse sõtta läheb. Enamus lääneriike loobus ju külma sõja järel ajateenistusest, kuigi nüüd on suhtumine hakanud taas muutuma ja kaitsetegevus muutub laiapindsemaks. Kuid see on ebapopulaarne otsus.

Ja Robert Johnsonilt hinnang ka strateegilisele vaatele viimase 30 aasta jooksul: see on hakanud ähmastuma. Loodetakse liiga palju andmehulkadele, mis aga ei korva sügavat strateegilist analüüsi. Eelkõige oleks niisiis vaja arendada otsustajate strateegilist mõtlemist… kuigi sellega võib tekkida probleeme.