24. veebruari varahommikul aastal 2022, mil Venemaa alustas mastaapset rünnakut Ukraina vastu, oli Ulf Kristersson, toona opositsiooniliider visiidil Soomes. Temast sai Rootsi peaminister kaheksa kuud hiljem.

Ta meenutas, et oli õhtul vastu täiemahulise sissetungi algust Helsingis ning tal oli kohtumine toonase Soome presidendi Sauli Niinistöga ja teine õhtusöök toonase opositsioonijuhi Petteri Orpoga, kes on nüüd Soome peaminister.

"Ja me kõik arutasime ilmselge täiemahulise rünnaku riski. Me muidugi ei teadnud sel ajal, et see rünnak leiab aset juba paari tunni pärast. Nii et ma ärkasin väga-väga varakult tol hommikul, sest mu telefon helises ja Stockholm võttis minuga ühendust ja ma sõitsin väga kiiresti tagasi," rääkis Kristersson.

Ta märkis, et üks esimesi otsuseid, mis tema valitus tegi, oli Ukrainale relvade andmine.

Rootsist on saanud maailmas Ukraina üks suuremaid toetajaid, kuuludes absoluutarvudes tõenäoliselt esiviisikusse. 

"Sõja algusest peale oleme annetanud peamiselt sõjavarustust kokku 10 miljardi euro eest. Me ei sea endale siin mingeid piire. Me jätkame toetamist. Meil ​​on parlamendis selles küsimuses täielik üksmeel," sõnas Kristersson.

Paar nädalat tagasi allkirjastasid Rootsi ja Ukraina eellepingu, mis annab Kiievile võimaluse osta kuni 150 Gripeni hävitajat.

Kristersson märkis, et ka Rootsi on Ukrainalt päris palju õppinud. "Rootsi kaitsetööstus on väga-väga aktiivselt õppinud Ukraina kogemustest droonide, droonitõrje, kiire tehnoloogilise arengu ja tsiviilkaitsetegevuse kohta," sõnas ta.

Küsimusele, kas rootslased on valmis sõja puhkemise korral oma kodumaa eest elu andma, vastas peaminister: "Täielikult, jah. Meil on olemas väga tugev valmisolek kaitsta oma emamaad. Ilma igasuguse kahtluseta.

"Meil on praegu kohustuslik armeeteenistus noortele meestele ja noortele naistele," lisas ta. "Me ei näe mingeid probleeme nende värbamisega nõutud tasemel. Me näeme ka keskeas inimesi muutumas üha aktiivsemaks ja osalemas vabatahtlikult Rootsi kaitseorganisatsioonides."

Rootsis elab päris suur moslemikogukond. Kas ühiskonnas on praegu välispoliitiliseks teemaks number üks Ukraina või hoopis olukord Gaza sektoris?

"Ilma igasuguse kahtluseta on see olukord Ukrainas. Neid ei saa omavahel isegi võrrelda. Muidugi on olemas ka vähemusi, kes võivad keskenduda rohkem olukorrale Lähis-Idas," ütles Kristersson.

"Minu peamine sõnum on nüüdseks olnud juba mõnda aega, et avatud demokraatias nagu Rootsi, arutame me kõike maailmas toimuvat, kuid me teeme seda viisil, kus me austame ka teiste inimeste arvamust. Palun väga, korraldage demonstratsioone, tehke oma hääl kuuldavaks, nõudke maailmalt selle või teise asja tegemist, kuid ärge tooge kõiki maailma konflikte Rootsi tänavatele ja väljakutele, sest me peame praegu väga tõsiselt keskenduma julgeolekuprobleemidele, mis on tähtsad meile endale," rääkis ta.

Tänases turbulentses maailmas tuleb muuhulgas osata mängida ka golfi ja saada läbi USA presidendi Donald Trumpiga. Soome presidendil Alexander Stubbil on see hästi välja tulnud.

Kristerssoni sõnul Stubbi edu teda kadetaks ei tee. "Mitte vähemalgi määral. Hindan väga tema golfisuhet Ameerika presidendiga. Minu meelest on see väga hea. Kõik Euroopa riigid peavad USA-ga suhtlema. Ja me teeme seda erineval viisil, loomulikult," ütles ta.

Kristersson on kinglik jooksumees. Golfi ta ei mängi. "Ma pole kindel, et jooksmine ja gümnastika Ameerika presidendiga sama hästi kokku sobivad," täheldas ta.

Aastaid virelenud Eesti majandus on suuresti sõltuv Rootsi majanduse käekäigust, millel pole samuti läinud just väga hästi. Kui meie ootame Rootsi edenemise järel, siis mille järel ootavad rootslased?

"Maailma majandused on tänapäeval nii läbipõimunud. Kõik ootavad kõigi järel. Rootsis on ütlemine, et meie ootame Saksamaa järel, sest Rootsi majandus on väga sõltuv Saksamaa töötlevast tööstusest, autotööstusest ja nii paljudest asjadest," lausus Kristersson.

"Aga ma arvan, et oleme õigel teel. Ma tõesti ei rõõmusta enne, kui oleme kindlad, et oleme  majanduslangusest üle saanud, aga me näeme häid märke. Meil ​​oli 10-protsendine inflatsioon, nüüd on see kaks protsenti," lisas ta.

Ta märkis, et kui intressimäärad olid peaaegu kolmekordsed, siis nüüd on need poole võrra langenud. "Näeme positiivseid märke ka kinnisvaraturul. Me veel ei tea, ma veel ei rõõmusta, kuid majanduses on näha häid märke ja ma arvan, et meid ootab ees hoopis parem tulevik."