Kui veel pool aastat tagasi olid võimalike 330 kV liinide trassikoridorid Saaremaal ja Muhus maha märgitud selliselt, siis nüüd on Saaremaale jäänud alles kaks valikut ja muhulastel pole üldse enam põhjust võimsa liini pärast muretseda, sest praeguseks on see planeeritud hoopis Muhu kõrvalt merekaabliga läbi viia.

"Muhulased ise selleks ei teinud mitte midagi, vaid seda tegi siiakala, kes on end sisse seadnud Väiksesse väina ja seda tegi ka arheoloogia läbi selle, et olemasolevas trassikoridoris on arheoloogilisi mälestisi, kus kaabliga lihtsalt läbi minna ei saa," lausus Eleringi merevõrgu arendusjuht Priit Heinla.

Riigi eriplaneering on pikk protsess ja läheb ka palju maksma: suurusjärgus 1,2 miljonit eurot. Peagi oma ametiaega lõpetav Saaremaa vallavalitsus tegi alles hiljuti päringu, et miks ei võiks ka Saaremaalt läbi minna maakaabel, mis välistaks selliste mastaapsete liinide rajamise Saaremaale. Seni on Eleringi esindaja väitnud, et maakaabel on oluliselt kallim. Ka teisipäeval konkreetseid hinnaerisusi ei suudetud veel välja tuua.

"Oleme näppudel arvutanud ja näeme, et maakaabli kasutamine on oluliselt kallim. Nüüd kui Saaremaa vald meie käest ka ametlikult küsis, siis saime ka aru, et võibolla meie jutt - jutuks hea küll! Aga las olla see kolmas ekspert, pigem veel targem kui meie ja kes ütleb, kuidas see asi tegelikult on," lausus Heinla.

Uue Saaremaa valla juhtivkoosseisus on hetkel ametis volikogu esimees. Varasemalt opositsioonis olles on EKRE-sse kuuluv Kristjan Moora seadnud kahtluse alla üleüldse 330 kV elektriliini vajalikkuse Saaremaale.

"Jah, loomulikult Saaremaa uus vallavalitsus ja volikogu peavad selle teema päevakorda võtma ja esitama küsimused, et mida ta meile saarlastele annab, sest neid looduse mõjude uuringuid on väga mitmesuguseid. Meresiiast ja lindudest on räägitud, aga inimestega on veel liiga vähe räägitud!" ütles Moora.

Ja kui nüüd veelkord tulevale Eestit ja Lätit ühendava liini planeeritavaid trasse kaardilt vaadata, siis teoreetiline võimalus, mida pole veel välja pakutud, aga mida ka kohtumisel küsiti, et miks ei võikski kogu trassi rajada merekaabliga Saaremaa lõunarannikult.

"Me võime seda vaadata!" sõnas Heinla.