Praeguseni on koolide tehisaru programmis tegeletud litsentside hankimisega, koolidele sobiva tehisaruversiooni loomisega ja õpetajate õpiringide käivitamisega. Jaanuaris peaksid ligi 20 000 keskkooliõpilast koolidele mõeldud tehisaruversiooni kätte saama.

"Selle õppeaasta lõpuks me peaksime olema jõudnud enda kollektiivides sellisele tasemele, et me tegelikult teame juba päris hästi, et mis see TI on ja mis ta ei ole. Ehk siis oluline on, et koolides tekiksid selged reeglid, halli ala oleks vähem," lausus TI-hüppe tegevjuht Ivo Visak.

Praegu on tehisaru õppeversioonide tegemisel tehtud koostööd Open AI ja Google'iga. TI-hüppe programmi osana loodud tehisaru versioon peaks õpilasele esitama kommertsversioonist rohkem küsimusi ja andma vähem vastuseid ette. Seeläbi peaks see suunama õpilast rohkem ise mõtlema. Programmi osa on ka õpetajate tehisaru õpiringid, kus õpetajad arutlevad tehisaru teemal.

"Statistika on näidanud, küll väikese valimi pealt, et umbes 30 protsenti õpetajatest osaleb TI-ringides. Aga ma usun, et see protsent muudkui tõuseb," sõnas TI-hüppe programmijuht Piret Oppi.

Mõned õpilased on uut tehisaru versiooni saanud juba proovida. Nii TI-hüppe versioonil kui ka kommertsversioonil on õpilase vaatest mõlemal omad plussid ja miinused.

"See väga oleneb ülesandest, et millele sa vastama pead hakkama. Kui meil oli näiteks bioloogia arvestus, milles oligi osa, kus pidigi kasutama tehisintellekti, siis oli päris ebamugav, et ta hakkas päris palju küsimusi vastu küsima, sest see ei olnud selle töö eesmärk. Aga kui me räägime nii-öelda igapäevasest kasutusest, siis see on ikkagi minu arvates hea, et ta suunab sind, aga see oleneb väga ülesandest ja sellest, mida õpetaja sinult ootab," rääkis Jaan Poska Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Kata Karlis.

TI-hüppega on liitunud 155 kooli. Pilootaasta eelarve on neli miljonit eurot, millest kaks tuleb haridusministeeriumi eelarvest ja kaks erasektorist. Järgnevatel aastatel plaanitakse programmi kaasata põhikooli lõpuklassid ja kutsekoolid.