Lula kaotas kolm nädalat tagasi toimunud esimeses voorus Jair Bolsonaro pojale Flávio Bolsonarole, kuid suutis oma toetust märkimisväärselt kasvatada. Teises voorus osales ligi kolm miljonit valijat rohkem ning Lula kogus üle 64 miljoni hääle, mis on suurim häältesaak Brasiilia presidendivalimiste ajaloos. 

The Wall Street Journal toob välja, et vaesuses üles kasvanud Lula suutis taas ootusi trotsida ning tema viimane valimisvõit tuli üllatusena isegi paljudele tema enda parteikaaslastele. Brasiilia demokraatlikus ajaloos polnud varem juhtunud, et presidendikandidaat kaotab valimiste esimese vooru, kuid võidab teise vooru.

Lula kindlustas endale neljanda ametiaja, 81-aastane president on olnud ametis 12 aastat ning uue ametiaja lõpuks on ta juhtinud riiki kokku 16 aastat. 

Ka finantsturud reageerisid vasakpoolse Lula valimisvõidule kiiresti, sest see tekitas investorites ebakindlust. Brasiilia valuuta nõrgenes ja aktsiahinnad langesid järsult. Samal ajal õnnitlesid Lulat mitmed maailma liidrid. 

Bolsonaro ja tema toetajad ei tunnistanud esialgu valimiskaotust ning väitsid, et valimisi oli võltsitud. Samal ajal levisid sotsiaalmeedias mitmesugused vandenõuteooriad. Flávio Bolsonaro tunnistas presidendivalimiste tulemusi 24 tundi pärast nende väljakuulutamist.

Politoloogide hinnangul oli Lula võidu üks peamisi põhjuseid valijate mobiliseerumine. Lula kampaania keskendus hirmule, et parempoolse valitsuse võimuletulek võib ohustada vaesemate elanike riiklikke toetusi. See tõi valimiskastide juurde nii noori kui ka eakaid valijaid, kellest paljud olid esimeses voorus koju jäänud. 

Olulist rolli mängis siin Lula liitlane André Janones. Endine bussikonduktor kasutas aktiivselt sotsiaalmeediat ja levitas Bolsonarosid kritiseerivaid videoid. Tema Lula-meelse kanali jälgijate arv kasvas kolme nädalaga 50 000-lt peaaegu 11 miljonini. 

Pärast esimese vooru kaotust muutis Lula kiiresti ka oma kampaaniastrateegiat. Ta loobus oma tunnuseks saanud Panama kübarast ja Tööparteile omasest punasest värvist. Nende asemel hakkas ta kasutama Brasiilia rahvusvärve, rohelist ja kollast, mida oli pikka aega seostatud Bolsonaro poliitilise liikumisega. Samuti võttis ta kuritegevuse suhtes rangema hoiaku. 

"Kõige veenvam selgitus on see, et da Silval õnnestus luua koalitsioon, mida ajendas pigem vastuseis bolsonarismile kui samastumine presidendi endaga," ütles politoloog ja konsultatsioonifirma Dominium Public Affairs juht Leandro Gabiati.