Eesti meediaettevõtete liit tegi pöördumise poliitikakujundajatele ning järelevalve- ja regulaatorasutustele, kus nad kirjutasid, et 30. oktoobril peaksid jõustuma Meta uued äritingimused. Nende järgi peaksid ärikasutajad, nende seas ka uudismeedia väljaandjad, lubama Metale loa kasutada automatiseeritud tarkvara abil ligipääsu oma veebisisule.

See tähendab, et Meta saaks eraldi luba küsimata ja tasu maksmata koguda ja analüüsida meediaväljaannete veebilehtedel avaldatud sisu. Meta tohiks seda indekseerida, salvestada, läbi otsida ja regulaarselt uuendada, et kasutada seda oma äritegevuses.

Meta soovib kasutada sisu tehisaruga seotud eesmärkidel

Esialgu soovis Meta saada õiguse kasutada sisu ka tehisaru treenimiseks. Pärast kirjastajate protesti eemaldas ettevõte sõna "treenimine" tingimustest. Ülejäänud tingimused on aga endiselt nii laiad ja ebaselged, et võimaldavad sisu kasutada ka tehisaruga seotud eesmärkidel.

Liidu hinnangul ohustavad tingimused meediaväljaannete ärimudeleid, sest Meta saaks ajakirjandusliku sisu põhjal luua oma teenuseid ja tooteid, mis konkureerivad väljaannetega. Seda saaks ettevõte teha ilma sisu kasutamise eest tasumata.

Meediaettevõtted, kogukonnakanalid, väikeettevõtjad ja sisuloojad seisavad seetõttu keerulise valiku ees: kas lubada Metal oma sisu kasutada või loobuda olulisest kanalist, mille kaudu inimesteni jõuda.

Rahvusvaheliste uuringute järgi saab enam kui pool vastanutest igapäevauudiseid sotsiaalmeediast. Kui ajakirjandus muutub seal vähem nähtavaks, võib väheneda ka inimeste ligipääs usaldusväärsele teabele. See omakorda võib suurendada ühiskonna haavatavust valeinfo ja vaenuliku propaganda suhtes.

Meta kahjustab konkurentsi

Eesti uudismeedia väljaandjad tunnevad koos Euroopa kolleegidega muret, et Meta kasutab oma tugevat turupositsiooni ebaõiglaste tingimuste pealesurumiseks ning kahjustab sellega konkurentsi.

Eesti meediaettevõtete liidu juhatuse liige Väino Koorberg ütles, et tegemist võib olla suurima sisuvargusega. Ta lisas, et küsimus ei puuduta ainult Eesti, vaid kogu maailma meediaettevõtteid ja reaktsioone on olnud juba päris palju. Näiteks ligi 2000 Ameerika kirjastajat esindav News/Media Alliance saatis Meta omanikule Mark Zuckerbergile kirja ja nõudis nende tingimuste tagasivõtmist.

Koorberg sedastas, et Euroopa poolelt on neli kirjastajate organisatsiooni pöördunud Euroopa Komisjoni poole. Nad paluvad, et Euroopa Komisjoni president ja asepresidendid rakendaksid komisjoni käsutuses olevaid meetmeid võitlemaks jõuga peale surutud tingimustega.

"Euroopa Liidu mõistes on Meta niinimetatud suur pääsuvaht või pääsuvalvur, kelle tegevusest sõltub teiste nähtavus, mistõttu on neile kehtestatud rangemad reeglid," nentis Koorberg.

Meta eksperimenteerib Facebookis linkide jagamise piiranguga

Lisaks eksperimenteerib Meta praegu Facebookis linkide jagamise piiranguga. "Kuu jooksul saab tasuta jagada vaid kahte linki," ütles Koorberg. Meediaettevõtted kasutavad platvormi oma sisu tutvustamiseks, näiteks lingivad oma loo Facebooki keskkonda, ja rohkemate linkide jagamine on nüüd tasuline.

See piirab oluliselt Facebooki kasutamist turunduskanalina ning uute tarbijate ja lugejate leidmise kohana. "Me näeme suurt muret, sest Meta jõuline, monopoolne ja lausa andmekolonialistlik samm piirab oluliselt professionaalse ajakirjanduse sisu nähtavust digitaalses ruumis," ütles Koorberg.

Euroopa Liit möönab, et liikvel on palju vale- ja desinformatsiooni ning ajakirjandus on üks olulisemaid vahendeid selle vastu võitlemiseks. "Ajakirjandusel on usaldusmehhanism, praktikad ja tavad informatsiooni verifitseerimiseks ja faktide kontrollimiseks," rääkis Koorberg. Ta selgitus, et kui üks platvorm hakkab ajakirjandusliku sisu levikut piirama, on see ohuks kogu demokraatiaprotsessile.

Koorberg ütles, et praeguseks on liit saanud vastuse pöördumisele ainult kultuuriministeeriumilt. "Nad püüavad kasutada kõiki oma võimuses olevaid kanaleid, et meie sõnumit Euroopa poole edasi saata," ütles Koorberg.

Koorberg: riigiasutused saavad lõpetada Metaga koostöö

Koorberg rääkis, et Eesti peaks andma selge sõnumi, et Meta selline tegutsemine ei ole sobiv. "Näiteks saavad riigiasutused lõpetada Metaga koostöö ja nendelt platvormidelt ära tulla, sest tingimuste muudatus puudutab ju ka neid," ütles ta. Koorbergi sõnul tähendab see, et Meta robotid võiksid Eesti riigi serverites vabalt ringi kõndida, kui Eesti riik arvab, et peaks oma sõnumeid Meta platvormil levitama.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ase- ja kommunikatsioonijuht Elis Paemurd sõnas, et pärast komisjoniga peetud arutelusid otsustas Meta uute äritingimuste jõustumise edasi lükata. Meta enda andmetel on uus kuupäev 20. november.

Paemurd nentis, et komisjon kannab hoolt selle eest, et Meta tegevus vastaks täielikult kõigile Euroopa Liidu õigusest tulenevatele kohustustele, sealhulgas artiklile, mis keelab turgu valitseva seisundi kuritarvitamise," rääkis Paemurd.

Komisjon on saatnud välja ka esimesed ametlikud teabenõuded tehisintellekti määruse alusel, sealhulgas teenusepakkujatele, kes ei ole avaldanud kokkuvõtteid oma mudelite treenimiseks kasutatud andmete kohta.

Koorberg aga nentis, et kuupäeva muutmine ei tähenda, et meedia oleks pääsenud. "Meta ise selgitab, et nad tahavad täpsustada ja selgitada, kuidas tingimusi tuleks tõlgendada," selgitas ta. See võib olla aga samm võimalike juriidiliste käikude neutraliseerimiseks, mida meediaettevõtted ja Euroopa Liit võiksid ette võtta.

"Oleme oma liikmetele saatnud sõnumi, et nad peavad olema väga tähelepanelikud ja jälgima protsessi arenguid," ütles Koorberg. Ta lisas, et kui tingimused tõepoolest sellisena jõustuvad, peavad nad oma sisu ja ärimudeli kaitseks samme astuma. "Kõige äärmuslikum samm on igasuguse koostöö ja Meta toodete kasutamise lõpetamine," nentis Koorberg.