Raamatut esitletakse reedel Viimsis rannarahva muuseumis.

Kirovi kolhoos tegutses 40 aastat ning oli tuntud kõrgete palkade ja nõukogude ajal hinnatud soodustuste poolest oma töötajatele. Meenuvad kalakonservid, esimesena liidus algas siin jaapani tehnoloogia järgi kalapulkade tootmine. Seda peeti nõukogude liidu rikkaimaks majandiks, millel oli kõrvaltootmisharusid ja kalatootmise haare Kaug-Idani välja.

"Selles kolhoosis oli üks tore ütlemine - Kirovis kasutatakse kalast ära kõik peale lõhna. Ja küllap varsti Kirovi mehed leiavad ka võimaluse, kuidas see lõhn rahaks teha," sõnas Rannarahva muuseumi teadusjuht ja raamatu koostaja Maivi Kärginen-Kivi.

Kirovi kolhoosi tegi oma näo järgi selle pikaajaline esimees, Omski lähedalt pärit Siberi eestlane Oskar Kuul. Ta oli lõpetanud neli aastat enne kolhoosi esimeheks saamist Vilniuse KGB ohvitseride kooli. Tema majand hõlmas suurt osa Eesti põhjarannikust, mis oli nõukogude ajal piiritsoon. Ta lõi riigi riigis, nagu on pealkirjastatud ka Kirovi kolhoosi käsitlev raamat.

"Kuul oskas valida oma töötajaid. Tal oli väga võimekas finantsjuht Vaike Pärn, siis ta võttis endale veel aseesimehi - kadund Kaljo Alaküla, kes oli muuseas endine saksa sõjaväelendur," rääkis Maivi Kärginen-Kivi.

Nõukogude liidu viimastel päevadel vedasid Kirovi autojuhid kaupa mööda lagunevat nõukogude impeeriumi.

Kirovi kolhoosi kokkutulekul käis tänavu 250 inimest, kes meenutavad siiani oma esimeest.