Tartu ülikooli geograafid kaardistasid 34 looduslikku ja inimtekkelist tipptulemust, millest maastikul tähistamiseks valiti välja umbes pooled. Tähiseid jagus igale omavalitsusele.

Narvas on rekorditeks Eesti suurim tehisveekogu ja veerohkeim jõgi, aga ka rootsiaegsed kaitserajatised ja Kreenholmi tööstuskompleks.

Sillamäe sai tähise stiilse ja hästi säilinud linnasüdame eest.

Jõhvi lähistel pulbitseb aasta läbi tegutsev nõiakaev.

"Seal on ainult pooled tähistatud, meil on neid veel poole rohkem. Meil on olemas Tartu ülikooli raport, kus on kirjas Eesti rekordpaigad, mis siin Ida-Virumaal asuvad. Need on väga põnevad kohad ja nüüd saavad kõik neid avastada," ütles Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen.

Rekordpaikade juurde püstitati kuldkollast värvi tähised, mille kujunduslahenduse autoriks on Doomino arhitektid. Rekordpaikade tähistamisele kulutati 160 000 eurot, millest lõviosa saadi riigilt, kuid projekti panustasid ka kohalikud omavalitsused.

"See on nüüd Eesti ainukene päris kindluskirik," märkis Jõhvi vallavanem Vallo Reimaa. "Siin oli ka vallikraav, müür selle ümber ja kirik oli ümbritsetud kaitserõduga, kus olid laskurid. Nii et ta nägi välja ikka rohkem kindlus kui kirik. See on ikkagi väga äge ja väga unikaalne koht."

Ühtekokku paigutati Ida-Virumaale 19 rekordpaiga tähist, mille kohta leiab teavet Ida-Viru turismiportaalist.