Tänu paremale maksulaekumisele oli puudujääk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 389 miljonit eurot väiksem, teatas rahandusministeerium.

Oktoobris laekus riigieelarvesse 1,42 miljardit eurot makse, mis on 14,6 protsenti rohkem kui 2024. aastal. Tulu kasvu toetasid eelkõige varasemad käibemaksu- ja tulumaksumäära muudatused. 

Riigieelarve maksutulu täitmise osakaal ulatus 85 protsendini. Peamisteks maksutulu mõjutavateks teguriteks olid palgakasv, maksumäärade muutused, majandususalduse positiivne väljavaade ning tanklate hinnalangetused. Lisaks mõjutasid käibemaksutulu kasvu tugev import ja piiriülese e-kaubanduse kasv. 

Palgad kasvasid oktoobris 5,9 protsenti, töökohtade arv on sarnaselt esimese poolaastaga väikeses languses. Palgakasv mõjutab tööjõumaksude – sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu – laekumist.

Füüsilise isiku tulumaksu kasv oktoobris oli 22 protsenti. Palgafond kasvas enim finants- ja kindlustussektoris – 11,7 protsenti. 

Oktoobris oli füüsilise isiku 2024. aasta tulumaksu juurdemaksmise tähtaeg, seda laekus ligi 104 miljonit eurot ehk üle 30 miljoni euro rohkem kui mullu. Kasv tulenes peamiselt varatehingutest saadud tuludest nagu väärtpaberite või kinnisvara ja maa võõrandamisest. 

Erasektori ettevõtted on alates veebruarist jaotanud vähem kasumit kui möödunud aastal. Kõrgema tulumaksumäära tõttu kasvas juriidilise isiku tulumaksu laekumine oktoobris ligi 14 protsenti. Suurima panuse andsid kaubandusettevõtted, töötlev tööstus ja kinnisvarasektor. Erasektori jaotatud kasumilt laekunud tulumaksu kümne kuu kasv võrreldes eelmise aasta sama ajaga ulatub 180 miljoni euroni. 

Impordilt tasutud käibemaks oli 61 protsenti suurem kui eelmisel aastal samal ajal, peamiselt riigikaitseliste ostude ja riigikaitseasutuste käibemaksukohustuse tõttu. Kümne kuu kokkuvõttes on impordilt tasutud käibemaks kasvanud 15 protsendi võrra, kuid laekumiste kuine ajastus erineb möödunud aastast. 

Välismaistest e-poodidest ostlemine on jätkuvalt tõusuteel ja käibemaksu laekus seetõttu ligi kolmandiku võrra rohkem. Piiriülene e-kaubandus moodustab nüüd juba 8,4 protsenti kogu käibemaksutulust, mis on aastaga kasvanud ühe protsendipunkti võrra. Samal ajal on kodumaine posti- ja internetimüük aastatagusega võrreldes viieprotsendilises languses. Tarbijad eelistavad üha enam välismaiseid e-poode nende soodsama hinnataseme tõttu, märkis rahandusministeerium. 

Tanklate hinnasõda jätkus sarnaselt septembriga ka oktoobris. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga langes diislikütuse hind 10,6 protsenti ning bensiini hind 10,1 protsenti. Madalamad hinnad soodustasid müügimahtude kasvu – mootorikütuste müük kasvas võrreldes mullusega kolm protsenti. Diislikütuse hind Eestis oli oktoobris endiselt Baltikumi soodsaim, mistõttu piirikaubandus pöördus Eesti kasuks, märkis rahandusministeerium. 

Puudujäägid osutusid plaanitust väiksemaks

Valitsussektori eelarvepositsioon koosneb nii sotsiaalkindlustusfondide, kohalike omavalitsuste kui ka keskvalitsuse tulude ja kulude koondist. 

Sotsiaalkindlustusfondid lõpetasid oktoobri 61 miljoni eurose puudujäägiga, mis on veidi rohkem kui viimastel kuudel. Sealhulgas tervisekassa puudujääk oli 80 miljonit eurot. Nende eelarve mahtu arvestades ei ole tegemist väga suure miinusega, lisaks on see tulemus tuntavalt parem kui viimases prognoosis oodatud. 

Töötukassa oli oktoobri lõpuks 19 miljoni euro suuruses ülejäägis. Suveprognoosiga võrreldes oli see parem tulemus, sest aasta lõpus oodati eelarve tasakaalu. Olukord tööturul püsib rahuldav – registreeritud töötuse määr oli kuus protsenti, mis on viimase nelja aasta madalaim näitaja. 

Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon jõudis oktoobri lõpuks tänu suuremale tulumaksu ning maamaksu laekumisele 40 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis ületas eelmise aasta sama perioodi tulemust 19 miljoni euroga. Oktoobris eelarvepositsioon paranes tänu heale tulumaksulaekumisele ning maamaksu tasumise tähtaja saabumisele.     

Keskvalitsuse, peamiselt riigieelarve puudujääk ulatus oktoobri lõpuks 296 miljoni euroni, mis on eelneva aastaga võrreldes siiski 447 miljoni euro võrra väiksem. Keskvalitsusse kuuluvad riigieelarvelised asutused ning riigi sihtasutused, äriühingud ja avalik-õiguslikud institutsioonid.  

Riigieelarve kuludest on täidetud 76,8 protsenti 

Riigieelarve kogukulude maht kasvas oktoobris seitsme protsendi võrra – 1,436 miljardilt 1,537 miljardini. 

Riigieelarve kogukulude täitmise osakaal ulatus oktoobri lõpuks 76,8 protsendini, eelmise aasta sama perioodi tulemus oli 71 protsenti. Suuremad erinevused tulenesid välisvahendite ja kaitsekulude kasvust. Sel aastal on välisvahendite kasutus olnud kiirem – 2025. aasta oktoobri lõpuks oli kasutatud juba 55,5 protsenti eelarvest, samas kui 2024. aastal oli vaid 31,8 protsenti. 

Investeeringute eelarve täitmine on sel aastal kiirenenud. Oktoobri lõpuks oli täidetud 76,8 protsenti eelarvest, samas kui 2024. aastal oli sama ajaga täidetud 58,2 protsenti. Kasvanud on eelkõige kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi investeeringud pääste- ja kaitsevõimesse.  

10 kuuga laekus 12,8 miljardit eurot makse

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel laekus 2025. aasta esimese kümne kuuga riigieelarvesse 12,8 miljardit eurot makse. Seda on üle 1,3 miljardi euro rohkem kui mullu samal ajal.

Oktoobris laekus riigikassasse 180 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta oktoobris, kokku ligi 1,4 miljardit eurot. Kõiki suuremaid makse peale alkoholiaktsiisi on laekunud kümne kuuga rohkem kui mullu samal ajal.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine on kümne kuuga kasvanud kõige enam ehk kokku 429 miljoni euro võrra, sealhulgas oktoobris 69 miljonit eurot.

Sotsiaalmaksu laekus samal perioodil 232 miljonit eurot rohkem kui mullu, suurenedes oktoobris 26 miljoni euro võrra.

MTA peadirektori asetäitja Raili Roosimaa sõnul peegeldab maksulaekumiste kasv jätkuvalt ennekõike tänavu jõustunud maksumuudatuste mõju ja keskmise palga kasvu.

Käibemaksu on kümne kuuga laekunud 291 miljonit eurot rohkem kui mullu samal perioodil. "Käibemaksu laekumist on enim mõjutanud käibemaksumäära tõus suvel. Laekumisse panustavad ka suurenenud kütuse müük septembris ja oktoobris ning e-kaubandus, mille maht on aasta jooksul stabiilselt suurenenud," tähendas Roosimaa.

Aktsiisidest on kümne kuuga laekunud kütuseaktsiisi 34 miljonit eurot rohkem kui mullu ning tubakaaktsiisi 1,7 miljonit eurot enam kui möödunud aastal. Samal perioodil on vähenenud vaid alkoholiaktsiisi laekumine 3,3 miljoni euro võrra, mida mõjutas kauba ladudesse varumine möödunud aasta lõpus enne aktsiisitõusu.

Maksudistsipliin on Eestis stabiilselt hea

Maksuvõlg oli 1. novembri seisuga kokku 359,5 miljonit eurot, millest ajatatud võlg moodustas 53,7 miljonit eurot. Oktoobrikuus suurenes maksuvõlg 8,4 miljoni euro võrra peamiselt füüsilise isiku tulumaksu ning tasumata käibemaksu tõttu.

Maksudistsipliin on Eestis püsinud viimastel aastatel stabiilselt hea ning ligi 90 protsenti maksukohustuslastest täidavad oma maksukohustused tähtaegselt. 

Kuigi maksuvõla kogusumma on kasvanud, on maksulaekumised kasvanud veelgi kiiremini. Seetõttu on maksuvõla suhe laekumistesse langenud viimaste aastate madalamale tasemele.

Enim maksuvõlgu oli 1. novembri seisuga ehitussektoris, hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi valdkonnas, töötlevas tööstuses ja haldus- ja abitegevuste valdkonnas.

Võrreldes möödunud aasta novembri algusega oli tänavu novembriks maksudistsipliin vähem kui ühe protsendipunkti võrra langenud. "Vaadates aga tähtaegselt tasutud nõuete osakaalu kogu 2025. aasta lõikes, võib öelda, et maksudistsipliin on aasta jooksul püsinud stabiilselt hea," tunnistas Roosimaa.