Suri Brigitte Bardot

Prantsuse filmilegend Brigitte Bardot suri 91-aastaselt, teatas tema sihtasutus pühapäeval.
"Brigitte Bardot' fond teatab sügava kurbusega oma asutaja ja presidendi, maailmakuulsa näitleja ja laulja proua Brigitte Bardot surmast, kes otsustas loobuda oma mainekast karjäärist, et pühendada oma elu ja energia loomade heaolule ning oma fondile," seisis AFP-le saadetud avalduses, milles ei täpsustatud Bardot' surma aega ega kohta.
Oktoobris teatas meedia, et Bardot taastub haiglas operatsioonist. Toulonis asuva ajalehe Var-matin andmetel oli operatsioon seotud raske haigusega.
Alles tänavu detsembri alguses lükkas näitlejanna tagasi kuuldused oma surmast.
Bardot' näitlejakarjäär algas 1956. aastal filmiga ... ja "Jumal lõi naise" ("Et Dieu... créa la femme"), millega ta saavutas üleilmse kuulsuse. Filmi režissööriks oli tema toonane abikaasa Roger Vadim, kelle lubadus, et noorest tantsijast saab kõikide abielumeeste kättesaamatu fantaasia, osutus prohvetlikuks, märkis Prantsuse uudistegaentuur Agence France-Presse oma ülevaates.
Piiramatu seksuaalse energiaga stseen, kus Bardot tantsib mambot lendlevas, vööni ulatuva lõhikuga seelikus, kinnistas tema jumalanna staatuse, kuid tõi kaasa ka filmitsensorite viha, märkis AFP.
Seitse aastat hiljem tõi tema roll tusase ja pettunud stsenaristi naisena Jean-Luc Godardi filmis "Põlgus" ("Le Mépris", 1963) samuti kaasa stseene, millest sai osa filmifolkloorist.
Mängides produtsentide ja pealtvaatajate ootusega näha filmis kaadreid Bardot' alasti kehast, lõi Godard montaaži tema kehaosadest, kui naine voodis oma abikaasaga lamas ja küsis mehelt, milline osa tema kehast talle kõige rohkem meeldib.
"Kuninganna Bardot seisab seal, kus moraal lõpeb," kirjutas Prantsuse kirjanik Marguerite Duras 1958. aastal.
"Ta teeb, mis talle meeldib, ja see ongi häiriv," teatas filosoof Simone de Beauvoir aasta hiljem.
Kuid selle asemel, et nautida oma vabameelset rolli, oli Bardot'l raske toime tulla enda objektistamisega.
Oma filmikarjääri jooksul saatis Bardot'd rida kassahitte, kuid kriitikute suurt tunnustust ta ei pälvinud. Enamik tema umbes 50 filmist olid lõbusad, kuid unustatavad läbikukkumised – mõne erandiga.
Bardot oli AFP sõnul "ülim seksisümbol, kelle kurvikas figuur ja vabameelne elustiil saatsid šokilaineid läbi rangete kommetega 1950. aastate, kuid peagi tüdines ta meeste pilkudest ja jättis kõik seljataha".
Algusaegadel, kui tema vormikas keha, süsimustalt raamitud silmad ja mossis huuled ehtisid Prantsuse filmipostreid, võrreldi laialdaselt initsiaalide BB järgi tuntud näitlejannat Marilyn Monroega.
Aastal 1960, oma 26. sünnipäeval, üritas ta enesetappu ning 1973. aastal, veidi enne oma 40. sünnipäeva, pööras ta kõigele selja, et hoolitseda hüljatud loomade eest, öeldes, et on "väsinud iga päev ilus olemast".
"Ma teadsin, et mu karjäär põhineb täielikult mu välimusel," selgitas ta 1978. aastal, "seega otsustasin kinomaailmast lahkuda täpselt nii, nagu olen alati mehi maha jätnud: esimesena."
Pariisis 28. septembril 1934 sündinud Bardot kasvas üles heal järjel traditsioonilises katoliiklikus peres. Ta oli neli korda abielus ning tal on üks laps, poeg Nicolas teisest abielust näitleja Jacques Charrier'ga.
Pärast filmikarjääri lõpetamist sai tema elu peamiseks osaks loomakaitse aktivism, kui ta vaid 39-aastaselt Prantsuse Riviera kuurorti Saint-Tropez'sse eraklikku ellu taandus.
Aastal 2011 looduskaitseorganisatsioonile WWF saadetud kirjas meenutas Bardot oma elumuutvat visiiti Kanadasse 1980. aastatel, kus ta nägi pealt iga-aastast hülgepoegade tapmist.
"Ma ei unusta neid pilte ja valukarjeid iial, need piinavad mind siiani, kuid on andnud mulle jõu ohverdada kogu oma elu loomade elu kaitsmisele," ütles ta.
Aastal 1986 asutas ta loomakaitsele pühendatud Brigitte Bardot' fondi. Ta on tegelenud hülgepoegade ja elevantide kaitsega, nõudnud rituaalset loomade ohverdamise keelustamist ning hobusetapamajade sulgemist.
Hilisematel kümnenditel kaldus Bardot paremäärmuslusse, tehes geide, moslemite ja immigrantide kohta halvustavaid märkusi, mis viisid viiel korral tema süüdimõistmiseni rassilise vihkamise õhutamise eest, kirjutas väljaanne France24.
Oma 2003. aasta raamatus "Hüüd vaikuses" hoiatas ta Prantsusmaa islamiseerimise ja "põrandaaluse, ohtliku ning kontrollimatu sissetungi" eest.
2012. ja 2017. aasta presidendivalimistel toetas ta avalikult paremäärmuslaste liidrit Marine Le Peni, kes nimetas teda "21. sajandi Jeanne d'Arciks".
Bardot jätkas moe- ja filmimaailma vältimist kaua pärast mõlemast taandumist, võttes sageli sõna karusnaha kandmise vastu ja keeldudes uhkelt ilukirurgiast.
Aastal 2017 lahvatanud Harvey Weinsteini skandaali keerises ujus ta taas vastuvoolu, kritiseerides naiste ahistamise vastu suunatud #MeToo kampaaniat.
"Valdav enamus neist on silmakirjalikud ja naeruväärsed," ütles ta 2018. aastal ajakirjale Paris Match, viidates näitlejannadele, kes olid oma ahistamislugudega avalikkuse ette tulnud.
"Paljud näitlejannad üritavad produtsentidega flirtida, et rolli saada. Ja siis, et neist räägitaks, ütlevad nad, et neid ahistati. Mina pidasin seda võluvaks, kui mehed ütlesid mulle, et olen ilus või et mul on kena väike tagumik."
Pikka aega glamuuri ja iha sümboliks olnud Bardot' lõi ka popduette, millest tuntuim on album koos Serge Gainsbourg'iga "Bonnie ja Clyde" (1968).
Macron: Bardot oli vabadust kehastanud legend
Prantsuse president Emmanuel Macron avaldas pühapäeval austust 91-aastasena surnud Prantsuse filmitähele Brigitte Bardot'le, nimetades teda 20. sajandi legendiks.
"Oma filmide, hääle, pimestava kuulsuse, initsiaalide (BB), murede, suuremeelse loomaarmastuse ning Marianne'iks saanud näoga kehastas Brigitte Bardot vaba elu," kirjutas ta X-is, viidates Prantsuse vabariigi naissümbolile kunstis.
"Me leiname sajandi legendi."
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: AFP, The Guardian, France24, BNS








