Saks USA-Venezuela konfliktist: Venemaa agressioon algas täpselt samamoodi
Eestis tekitab USA erioperatsioon Venezuelas vastakaid tundeid. Eestis elavad venezuelalased liituvad kõikjal maailmas elavate kaasmaalastest pagulaste rõõmujoovastusega. Julgeolekueksperdid tõdevad aga, et suurriikide jõumängud tekitavad väikestes riikides ärevust.
Julgeolekueksperdid ütlevad, et suurriikide huvide läbiviimine jõuga tekitab ärevust väikestes riikides, nagu on viimasel kümnendil kombeks.
"Mis meisse puutub, siis peaksime pisut muret tundma. USA valitsus usub, et neil on voli tegutseda seal, kuhu laieneb nende arvates nende mõjusfäär ja mõjusfääride poliitika ei ole hea väikesele riigile nagu meie," lausus rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Tony Lawrence.
"Praegu on järgmine samm jõupoliitika laienemises ja Venemaa agressioon Ukraina vastu algas täpselt samamoodi - ühepoolselt agressiivse aktiga mitte mingisugusele rahvusvahelisele õigusele tuginedes. Ehk see on juba piisavalt laialt levinud," sõnas julgeolekuekspert Rainer Saks.
Venezuelast lahkunud inimesed üle maailma aga pidutsevad. Eestis elavad venezuelalased ei soovinud "Aktuaalses kaameras" oma näoga esineda, kuid tõdesid, et on rõõmsad president Nicolas Maduro arreteerimise üle.
"Meie jaoks on see väga hea aasta algus. Oleme oodanud palju aastaid, et see režiim langeks ja saaksime vaba Venezuela. Meil oli režiim, mida juhtis narkoärikas Nicolas Maduro ning mina ja mu perekond oleme väga rahul, et saab aset leida positiivne muutus ja riik saab taas tõusta," sõnas Venezuela ajakirjanik Luz Rodriguez.
"Muidugi on hästi, aga samal ajal tekitab natuke muret, sest alati kui meil on midagi juhtunud Venezuelas, siis muidugi midagi saab halvasti minna. Mitte keegi ei taha, et keegi oleks ohus, aga ütleme nii, et see oli vajalik," ütles venezuelalane Eestis Rolando Beaujon.
Venezuelalased loodavad, et Maduro ja tema valitsuse asendab pagenduses elav Edmundo Gonzales, kes kandideeris Maduro vastu 2024. aasta valimistel ja keda USA, enamus Euroopa riike ja osa Ladina-Ameerika riike tunnustasid seadusliku presidendina. Teda ei tunnustanud aga näiteks Venemaa, Hiina, Põhja Korea ja Kuuba.
"Meil on valitud president, kes valiti 28. juulil 2024. aastal. Madurot ei tunnustatud rahvusvaheliselt presidendina, sest Venezuela rahvas ei valinud teda. See peab olema rahumeelne üleminek, nagu seda on öelnud Edmundo Gonzalez ja meie Nobeli preemia laureaat Maria Corina Machado ja seetõttu on meil usk ja lootus, et varsti riik normaliseerub ja paljud venezuelalased saavad koju naasta," ütles Rodriguez.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"









