Kaju selgitas, et pärast 2001. aasta terrorirünnakuid algas sisejulgeolekuministeeriumi (Department of Homeland Security) ülesehitamine, mille alla koondati järelevalveasutus ning kriminaal- ja tsiviilõiguslik jõustamisasutus, mille eesmärk oli aidata võidelda terroristide vastu, pidada kinni ebaseaduslikult maal viibivaid isikuid ja nad maalt välja saata.

ICE on president Donald Trumpi mõlemal ametiajal olnud ühe tema peamise valimislubaduse – konservatiivsema immigratsioonipoliitika – elluviija. "Ühelt poolt piiri kinnipanek, teiselt poolt maale jõudnud ja USA-s juba elavate dokumenteerimata immigrantide ülesleidmine, kinnipidamine ja maalt väljasaatmine," märkis Kaju.

7. jaanuaril hukkus ICE-i agendi kuuli läbi 37-aastane naine. Võimuesindaja jõukasutus sattus aga tugeva kriitika alla.

Kaju märkis, et tavapärast kriminaaluurimist selle juhtumi puhul ei toimu, kuna agendi näol tegemist on föderaaltöötajaga.

"Üldjuhul ongi nii, nagu ka president Trumpi administratsioon sel korral on öelnud: me ei lase kohalikul osariigil ega ka kohalikul omavalitsusel seda kriminaaluurimist läbi viia, kuivõrd tegemist on keskvalitsuse töötajaga. Seadused võimaldavad sellisel juhul öelda, et jurisdiktsioon on föderaalkohtutel ja [föderaalsel juurdlusbürool] FBI-l. FBI on see, kes uuriks, kuid kohapealsed inimesed kindlasti keskvalitsuse uurimist ei usalda ja ei usu, et sealt tuleb aus tulemus," rääkis Kaju.

Kaju sõnul võib sarnaseid intsidente veelgi toimuda, kuna ICE peab täitma ülesandeid, milleks agentidel väljaõpe puudub.

"Nad on varem valdavalt piirialadel hoopis teist tüüpi operatsioone läbi viinud. Nüüd nad tegutsevad väga tihedalt asustatud linnakeskkondades, kuhu neid saadetakse reide, läbiotsimisi ja kinnipidamisi tegema. Seal on vastas ülivaenulik seltskond ehk kohalik elanikkond, kes suhtub väga võõrastavalt ICE-i kohalolekusse ja töötab neile otseselt vastu. Neil ei ole taktikalisi oskusi sellistes olukordades hakkama saada, deeskaleerida konflikte ja maha rahustada. Aset leiavadki sellised juhtumid ja neile tuleb kindlasti veel jätku," sõnas Kaju.

Kaju rääkis, et USA-s on praegu umbes 14 miljonit dokumenteerimata inimest ning poliitiliselt on dokumenteerimata immigrantide teema on olnud USA-s üleval, kuna vähese haridusega sisserändajad võtavad kohalikelt vähemharitud inimestelt töö.

"See seltskond – keskharidusega või vähem haritud noor või keskealine mees – on see, kes on seal kõige rohkem tundnud ennast sotsiaalmajanduslikult ohustatuna immigrantide pealetungist. Väga paljudes valdkondades, alates ehitusest ja lõpetades põllumajandusega, ongi just immigrandid need, kes võivad moodustada kolmandiku kuni kaks kolmandikku kogu tööjõust. Nii et see on kindlasti ka majanduslikult Ameerikale suur küsimus," sõnas ta.