Idee positiivse krediidiregistri loomisest on küpsenud aastaid ja selle eesmärk on anda inimese tegelikust maksevõimest selgem pilt, et ta ei saaks end lõhki laenata. Register peaks koondama teavet inimese kõigi rahaliste kohustuste kohta, olgu selleks kodu- või tarbimislaenud, autoliisingud, järelmaksud või ka kiirlaenud.

Mullu kevadel algataski valitsus krediiditeaberegistri eelnõu ning see läbis juunis esimese lugemise. Möödunud aasta lõpus saatis rahandusministeerium kõigile osapooltele tagasiside andmiseks eelnõu kavandi. See nägi ette, et ka inkassofirmad peaksid loodavale krediiditeaberegistrile info enda hallatavate eraisikute laenulepingute kohta edastama.

Inkassofirmad aga endale sellist kohustust ei soovi. Aktiva Finance Groupi juhatuse liige Argo Virkebau, Julianus Inkasso juhatuse liige Merle Laurimäe ja Krediidiregister OÜ juhatuse liige Art Andresson saatsid rahandusministeeriumile eelmisel nädalal ühise pöördumise, kus avaldasid vastuseisu eelnõu kavandi sellele osale, mis puudutab inkassofirmade nõuet jagada infot tarbijakrediidilepingutest tulenevate võlgade kohta.

"Krediidiinkassod ja -ostjad ei sõlmi ise tarbijatega tarbijakrediidilepinguid ega osale lepingu täitmises selle algsetel tingimustel," põhjendasid inkassofirmade esindajad.

Nad selgitasid, et reeglina on tarbijakrediidilepingust tulenev nõue, mida inkassofirmad haldavad või on omandanud, muutunud sissenõutavaks täies ulatuses, see aga tähendab, et tarbijalaenulepingut ei täideta enam vastavalt algsele tagasimaksegraafikule, vaid tegu on lepingu rikkumisest või ennetähtaegsest lõpetamisest tuleneva kogu kohustuse sissenõudmisega.

Inkassofirmade sõnul pole krediidiinkassodel seetõttu võimalust pidada arvestust selliste andmete üle, mis eeldavad kehtiva tagasimaksegraafiku ja jooksvate lepinguliste maksekohustuste olemasolu.

"Kokkuvõttes krediiditeabe jagamise seaduse loogika ja andmekoosseis ei ole sobivad maksehäirete avaldamise reguleerimiseks krediidiinkassode ja -ostjate puhul," teatasid Virkebau, Laurimäe ja Andresson.

Lisaks tõid nad välja, et maksehäirete avaldamise praktika ja kord on välja kujunenud 30 aasta jooksul ja selles valdkonnas pole laiemaid muresid ehk teisisõnu puudub probleem, mida krediiditeabe seadusega lahendada.

Pankade arusaam on vastupidine: pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm on varem välja toonud, et ehkki inkassod tõepoolest ise tarbijakrediidilepinguid ei sõlmi, on tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded, mida inkassofirmad ostavad ja haldavad, oma olemuselt siiski tarbijakrediit.

"Kui isik tasub inkassole graafikujärgselt ja maksehäiret ei teki, nõuet maksehäireregistris ei kuvata. Õigusloomes hetkel kehtivale praktikale
tuginemine loob soodsa pinnase lünkade tekkeks ja niisugust lünklikku õigusloomet tuleks vältida," rõhutas Talihärm mullu rahanduskomisjonile saadetud arvamuses eelnõu kohta.

Ta märkis, et kui võlgnevusega kliendi nõue on müüdud inkassole, võib tal avaldada võimalus võtta lisaks veelgi laenu ja tema risk võlaorjusesse sattuda hoopis tõuseb.

"Leiame, et kuigi inkassod ei sõlmi formaalselt tarbijakrediidilepinguid, ei tohiks see piirata seadusandjat kohustamast neid registris kuvama tarbijakrediidilepingutest tulenevaid nõudeid," teatas Talihärm.

Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt ütles ERR-ile, et praegu on keeruline öelda, millisel kujul võiks kompromiss sündida.

"Eelmise nädala lõpuks laekus tagasiside, kuid kuna seda oli märkimisväärselt palju ning arvamused on üksteisele vastukäivad, siis selle läbitöötamine ja analüüsimine veel käib," tõdes Auväärt.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles Delfile, et inkassofirmadesse kadunud võlad peaksid krediidiregistris tingimata kajastuma, sest suur osa laenuvõtjatest suudab ise vastutustundlikult käituda ja seiret vajab just see protsent inimestest, kelle laenud on juba inkassofirmadele müüdud.

"Kui me seda üht protsenti krediiditeaberegistri alusel paremini seirata ei suuda, pole registril ju mõtet. Veelgi enam, loome juurde tarbetut bürokraatiat ja teeme kulutusi teabe kogumiseks, millel pole praktilist väärtust," sõnas Akkermann.

Kui veel kahe aasta eest lootis rahandusministeerium, et krediidiregister võiks käivituda juba 2026. aastal, siis praeguseks ei ole eelnõuga edasi liikumise tempos selgust.

Auväärt ütles, et tõenäoliselt tuleb krediidiregistri teemal lähitulevikus rahanduskomisjonis uus arutelu.