Mõningatel loomaliikidel on lumerohke talve tõttu raskem toitu leida

Üle aastate on taas lumerohke ja päris talv, mis paneb mõtlema, kuidas loomad metsas hakkama saavad. Mõnel loomaliigil võib juba raskem olla, samas mõned ei tea lumest ega külmast suurt midagi.
Erinevalt viimaste aastate külm-sula-külm-sula talvedest on loodus ja mets seekord tavapärases ja normaalses talverütmis. Tegelikult on ka nii, et sellises talvises metsas tasub teada, et väga lärmata ei tasu, sest nii mõnelgi liigil on praegu une- või uinakuperiood.
"Talveunes ehk sellises tardumuses on meil praegu nahkhiired ja siilid. Talveuinakut teevad siis kährikud, mägrad ja karud. Talveunes on ka näiteks roomajaid meil palju," lausus keskkonnaameti loomaabi peaspetsialist Karmel Ritson.
Saaremaal küll tõenäoliselt mitte, aga üle Eestimaa magavad kusagil kännu all või koopas ka tuhatkond karu. Nende unest äratamine pole kasulik kellelegi. Keskkonnaametile on teada tänavu juba ühest metsatöödega äratatud karust.
"Sel aastal me saime keskkonnaametisse esimese teate, kus ühte karu talvituskohta raietööde käigus häiriti ja see karuema sealt pesakohast ka lahkus. Sellistes olukordades on väga oluline, et see info edastatakse keskkonnaametile näiteks häirekeskuse riigiinfo telefonile 1247. Me saame selle talvituspaiga võtta ajutise kaitse alla 15. aprillini. 300 meetri raadiuse ulatuses ei tohi seal siis teha raietöid või jahti pidada," sõnas Ritson.
Kuigi metsloomad on kohandunud ka talve üle elamiseks, teeb lumi ikkagi näiteks sõralistele toidu kättesaadavuse raskemaks.
"Oleme viinud metsa juba süüa. Põhiliselt porgand ja kartul hirvedele, hein ja silo kitsele ka muidugi. Kitsedel on võib-olla juba raske, sest kooruke on kahe lumekihi vahel ja eks see lõhub tal jalgu. Kitsel on ju tähtis, et peab saama maapinna peale magama, sest nad ei tohiks lume peal magada. Siis tekivad igasugu kopsupõletikud ja haigused," ütles Aste jahiseltsi esimees Meelis Kaare.
Kui veelkord karudest rääkida, siis tegelikult võib nende uinak ikka päris sügav olla ja kui nad ükskord kevadel oma uniseid silmi pilgutama hakkavad võib emakarudel ka rõõmus üllatus koopas olla.
"Karuemadel tõesti pojad sünnivad siis, kui karu magab ise taliuinakut ja see on täiesti tavaline. Ta nii-öelda ei teagi, et tal on pojad sündinud, kuni ta talveuinakust välja tuleb ja ongi seal pesas kaks rütmi. On need pojad, kes on täiesti ärkvel, kes kasvavad ja arenevad ja toituvad oma emapiimast ja on siis see karuema, kes magab oma taliuinakut," kirjeldas Ritson.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"








