Väljaspool Soomet tegutseb neli Soome õppekava järgivat ja riigi poolt toetatavat kooli. Neist kaks asuvad Eestis, üks Hispaanias ja üks Venemaal.

Tallinnas ja Tartus asuvad soome koolid on sattunud ohtu Soome ja Eesti vahelise kokkuleppe tõttu, mis käsitleb sujuvamat teabevahetust riikide rahvastikuregistrite vahel. Leppe kohaselt liiguvad andmed registrite vahel automaatselt.

Reformiga kaasnes aga range põhimõte: selle aasta algusest võib inimesel olla elukoht märgitud kas Eesti või Soome rahvastikuregistris, kuid mitte mõlemas. Need, kellel on seni olnud sissekirjutus mõlemas riigis, peavad tegema valiku jaanuari lõpuks.

See muudatus ähvardab Tallinna soome kooli tegevust selliselt, et Soome-poolne rahastus väheneb veelgi või lakkab üldse, nentis kooli direktor Riitta Kemppainen intervjuus Ylele.

Rahastuse tingimuseks on elukoht Soomes

Soome riik maksab välismaal tegutsevatele koolidele toetust õpilaste arvu alusel. Samas arvestatakse pearaha maksmisel vaid neid Soome kodanikest õpilasi, kelle ametlik elukoht on registreeritud Soome omavalitsuses.

Põhimõte seisneb selles, et riik toetab vaid nende välismaal viibivate laste haridust, kelle viibimine sihtriigis on ajutine.

Eesti ja Soome vaheline andmevahetuslepe ei luba aga Eesti registrisse kantud soomlasel enam Soome sissekirjutust säilitada – isegi kui Eestis viibimine on ajutine. Kui inimene ise Soome aadressist ei loobu, teeb süsteem seda automaatselt.

Näiteks Hispaaniaga Soomel sarnast lepingut ei ole. Soome rahvastikuregister ei saa Hispaaniast samasugust infot, mis tähendab, et sealset tegelikku elukohajärgset olukorda ei ole võimalik kontrollida.

Direktor Kemppaineni sõnul on Soome riigi toetus moodustanud Tallinna soome kooli umbes 370 000 euro suurusest eelarvest ligi 55–60 protsenti. Ülejäänu rahastab Eesti riik. Lisaks maksavad lapsevanemad õppemaksu, mis on sõltuvalt õpilase kodakondsusest 2420 või 3920 eurot. Kooli kogu eelarve on olenevalt õpilaste arvust 500–600 000 eurot aastas.

Praegu õpib Tallinna soome koolis 42 õpilast. Suvel oli neist 24 puhul veel õigus Soome pearahale, kuid sügisel jäi neist kuus toetusest ilma, kuna vanemad olid sunnitud loobuma Soome sissekirjutusest.

Tartu soome koolis õpib 11 õpilast.

Lapsevanemad pöördusid Soome haridusministeeriumi poole

"Tunne on tõesti sant," kirjeldas olukorda Marjo Neijonen-Ilves, kelle poeg õpib Tallinna soome koolis.

"Igal lapsel on Soome juured ning side Soome riigi või keelega. Me tahame säilitada soome keelt ja soomlust, et see side ei katkeks," sõnas ta.

Neijonen-Ilves on ka Tallinna soome kooli toetajate ühenduse (TASK) esimees. Teisipäeval saatis ühendus Soome haridusministeeriumile ja haridusametile pöördumise.

"Kui rahastamismudelit ei muudeta, peame võtma vastu otsuse kool sulgeda, võimalik et juba sel aastal," seisab pöördumises.

Tallinna soome kooli direktor Riitta Kemppaineni sõnul paneb reform Eestis asuvad koolid Hispaanias ja Moskvas tegutsevate koolidega võrreldes ebavõrdsesse seisu.

"Meie asukohariik ja kodumaa on sõlminud lepingu, mis on iseenesest hea, kuid seab meid ohtu. Kuna teiste riikidega sarnast lepet pole, oleme ebavõrdses olukorras. See on kurb," ütles Kemppainen.

Kool ja lapsevanemad pakuvad pöördumises välja lahenduse: Soome peaks loobuma nõudest, et õpilasel peab olema sissekirjutus Soome omavalitsuses.

"Meie hinnangul ei ole elukoha nõue riigipoolse toetuse alusena enam toimiv ega kohtle Soome kodanikke võrdselt. Miks ei ole Soome kodakondsusega lapsel, kes õpib ametlikus välismaal tegutsevas soome koolis, õigust riiklikule toetusele?" küsitakse pöördumises.