"Kultuuriministeerium on seisukohal, et Pärnu maantee 7 kultuuriväärtusliku hoone seisukohast on kõige loogilisem jätkata selle kasutust kohtumajana," ütles kultuuriminister Heidy Purga (Reformierakond) vastuseks kohtutöötajate pöördumisele.

Kohtutöötajad on mures, et riik Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ning justiits- ja digiminiser Liisa Pakosta (Eesti 200) soovivad maja maha müüa ja kolida kohtud kokku Lubja tänava kohtuhoonesse seni Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) kasutuses olevale kontoripinnale.

Purga sõnul ei saa Pärnu maantee hoone võõrandamist või senisest funktsioonist loobumist käsitleda lahendusena olukorras, kus sedavõrd olulise mõjuga muudatuse tegemist ei ole kaalutud selle otsuse mõju väärtuslikule hoonele ja riigi väärikusele.

Purga pidas oluliseks rõhutada, et RKAS-il kui riigile kuuluval äriühingul lasub kohustus arvestada oma otsustes lisaks majanduslikele kaalutlustele ka laiapindset mõju riigi kultuuripärandile, avalikule ruumile ning põhiseaduslike institutsioonide väärikale toimimisele.

"Riik peab olema eeskujuks pärandi hoidmisel ja kasutamisel, mitte käsitlema kultuuriväärtuslikke hooneid kitsalt kinnisvaraobjektidena. Ajalooliste ja muinsuskaitseliste hoonete puhul ei saa otsuseid teha üksnes lühiajaliste kulukalkulatsioonide alusel," sõnas Purga.

Kohtud: arhitektuur on osa õigusemõistmisest

Kirjas kultuuriministrile tõid kohtutöötajad välja, et Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) praegune kontoripind Lubja tänava kohtumajas, kuhu kohtud tahetakse kolida, pole ehitatud õigusemõistmise vajadusi arvestades.

"Kohtumaja arhitektuur on osa õigusemõistmisest. Kohtumaja töötajad ei ole täheldanud selliseid puudusi, mis segaks kaasaegset õigusemõistmist selles majas. Töötingimused ja töökeskkond on head. Lisaks on maja üldiselt heas seisukorras ning me ei näe akuutset ja suurt remondivajadust," kirjutati pöördumises.

Kohtu esindajate sõnul on RKASi väited vajadusest hoonet 9 miljoni euro eest remontida ilma mingit kalkulatsiooni esitamata, ja seda maja müügi õigustamisena väljatoomine täiesti asjakohatud.

"Õigusriik eeldab, et kohtuvõim ei allu täitevvõimu mugavus- ega kokkuhoiukaalutlustele. Kui täitevvõim hakkab määrama, kus ja millistes tingimustes kohus tohib õigust mõista, ähmastub võimude lahusus ning kohtust saab haldusotsuste allüksus, mitte iseseisev põhiseaduslik institutsioon," sedastasid kohtutöötajad pöördumises.

Kohtutöötajad juhtisid aga tähelepanu asjaolule, et kuigi vastavalt kohtute seadusele peab kohtu ja kohtumaja asukoha muutmiseks andma nõusoleku kohtute haldamise nõukoda (KHN), siis kohtumaja müügiks KHN ühestki õigusaktist tulenevalt aga luba andma ei pea.

"Selliselt võivad kohtud sattuda sisuliselt sundüürniku staatusse või siis ostjaid lihtsalt ei leiduks. Juba sellise olukorra vältimiseks tuleks müüki ennetada," kirjutati pöördumises.

Kohtuhoone 19. sajandi lõpust alates

Tallinna ringkonnakohus ja Tallinna halduskohus tegutsevad üle 30 aasta Otsa tänava ja Pärnu maantee ristmikul asuvas ajaloolises kohtumajas aadressiga Pärnu maantee 71.

Hoones on ka riigikohtu Tallinna esindus. Baltisakslase Erwin Bernhardti projekteeritud kohtuhoone valmis 1893. aastal ning on väljaspool Tallinna vanalinna tuumikala üks väljapaistvamaid neorenessanss-hooneid, mille interjööris domineerib avar aatrium ja ringtrepp.

Hoone on spetsiaalselt ehitatud kohtuks koos vajalike eripäradega nagu kohtusaalid, laiad koridorid inimestele, kantseleid, arestikambrid, eraldi sissepääs politsei konvoile. Samas on maja kaasajastatud tänapäevase kohtupidamise jaoks, nt on saalides videokonverentsiseadmed, majas on lift ja loodud on kiibistatud sissepääsud nii hoonesse kui turvaalasse.