Ameerika Ühendriigid andsid aasta aega tagasi Eestile 50 miljonit dollarit Danske Bankile rahapesu eest määratud trahvist. Kokkulepe oli, et Eesti kasutab raha selleks, et tugevdada finantskuritegevuse vastu võitlemist või selle ennetamist.

Justiitsministeerium plaanib 1,2 miljonit eurot sellest trahvirahast kasutada järgneva nelja aasta jooksul selleks, et parandada Eestis korruptsiooniennetust.

Justiitsminister Liisa Pakosta rääkis, et Eesti ühiskond ja majandus on viimastel aastatel niivõrd palju muutunud, et kogu korruptsioonivastase seaduse peaks terviklikult üle vaatama.

Pakosta tõi näite: "Ma juba riigikogu liikmena tõstatasin küsimuse, et Eesti on liitunud rahvusvahelise tubaka vastu võitlemise konventsiooniga. Selle üks punkt näeb ette, et kuna tubakatööstus – praegu rohkem nikotiinitööstus – kulutab enneolematult suurt raha ametnike mõjutamiseks, peaksid kõik poliitikaloomes osalevad ametnikud, kes tubakalobiga kohtuvad, sellest avalikult teada andma. Oleme rahvusvahelise konventsiooniga liitudes ise võtnud endale sellise kohustuse, aga täna meil ametnikele sellist nõuet ei ole."

Minister ütles, et praegu ei ole seadustega ka see tagatud, et Danske pangaga sarnane rahapesujuhtum Eestis enam ei korduks. Ta rääkis, et korruptsiooni ennetavad meetmed finantsasutustes ei ole piisavad.

"Danske panga rahapesu näide on ehk kõige ilmsem tõestus, et saab paremini. Kas finantssektoris on korruptsiooniriskid piisavalt hästi ennetatud ja kas seadus annab pankadele piisavalt head tööriistad? Pangad on ise huvitatud, et sellist asja ei toimuks ja riskid oleksid kohe alguses avastatud. Erasektori ja finantsasutuste puhul tulebki vaadata, kas ennetamiseks vajalikud tööriistad on täna piisavad," rääkis minister.

Justiitsministeerium on nüüd kutsunud kokku ka töörühma. Pakosta rääkis, et aasta lõpuks plaanib ministeerium valmis saada väljatöötamiskavatsuse ehk dokumendi, kus on kõik korruptsiooniseadusega seotud probleemid ära kaardistatud ning ka esimesed lahendused välja pakutud.

Põhiseaduskomisjon jätkab korruptsiooniaruteludega

Paralleelselt korruptsioonivastase seaduse revisjoniga jätkub korruptsioonivastase seaduse muutmine ka riigikogus. Juba kevadest on seal arutatud, kuidas täpselt defineerida, kes on need inimesed või ettevõtted, kellega otsuseid või toiminguid tehes peaks eeldama, et ametiisik ei ole erapooletu ning peaks end seetõttu otsustamisest taandama. Hiljuti arutati seda seadusepügalat põhjalikult ka näiteks hiljuti Tartu abilinnapea Priit Humalaga seotud kohtuasjas.

Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg rääkis, et selle pügala defineerimisega on nüüd edasi liigutud.

"Justiitsministeerium on oma ettepanekuid ümber teinud ja me vaatasime need uuesti üle. Komisjoni liikmetele pakutav lahendus meeldis ning see on palju parem ja selgem," ütles Kiviberg.

Riigikogu plaanib arstid korruptsioonihirmust vabastada suveks

Kiviberg ütles, et põhiseaduskomisjoni soov on, et korruptsioonivastase seaduse muutmise plaan, mis esimese lugemise läbis riigikogus juba eelmisel kevadel, vormuks lõplikult seaduseks enne suvepuhkust.

Muuhulgas võtab esimese lugemise läbinud eelnõu ette ka olukorrad, kus praegu võib korruptsiooniks lugeda ka olukorra, kus arst kirjutab retseptiravimi välja mõnele oma lähedasele sugulasele.

Nimelt võib praegu seadust tõlgendada nii, et arst, kes kirjutab oma lähedasele välja mõne ravimi retsepti, on rikkunud korruptsioonivastast seadust, sest ta on teinud toimingu endaga seotud inimese suhtes.

Riigikogus oleva eelnõu järgi see aga muutub. "Lihtsustatult öeldes: kui arst kirjutab oma lapsele nädalavahetusel ravimi, ei ole ta korruptant," rääkis Pakosta.

ERR kajastas mõni aasta tagasi, kuidas riigiprokuratuur on arstidele lähedaste ravimisel vabamate käte andmist varasemalt kritiseerinud, kartes, et see suurendab siiski korruptsiooniohtu.

Kiviberg: korruptsioonipiirangud ei peaks laienema ka advokaatidele

Sarnane olukord valitseb praegu ka teadusmaailmas. Kiviberg rääkis, et kui teadlane soovib oma uurimistöö tulemusena sündinud leiutist ülikoolivälises ettevõttes realiseerida, võib ta praegu sattuda huvide konflikti tõttu korruptsioonikahtluse alla.

Kiviberg ütles, et see on pidur Eesti majandusele: "See on küllaltki absurdne olukord. See võib olla midagi, mida ühiskond vajab ja mis aitaks Eesti majandust, kuid korruptsiooniriski tõttu ei lasta teadlasel toodet arendada, et talle huvide konflikti kahtluse tõttu käeraudu ei pandaks".

ERR on sellest hiljuti ka põhjalikumalt kirjutanud siin.

Põhiseaduskomisjoni esimees ütles, et ametiisiku seisundist tulenevaid piiranguid ei peaks laiendama automaatselt erialadele, mis olemuslikult ei täida avalikku võimu, nagu teadlased või advokaadid.

"Advokaatidel on mure, et kui nad osutavad teenust avalikule asutusele – näiteks kohtuvaidluses või hankel –, käsitletakse neid praegu ametiisikutena, mida nad ei ole. Justkui advokaat võiks nõu andes mõjutada avaliku ühingu otsust. Kui advokaadibürool on sama suure ettevõttega veel mõni teine leping, võib advokaat saada korruptsioonisüüdistuse. Need ei ole kohased ega õiglased lahendused ning peame need asjad kindlasti ümber vaatama," rääkis ta.

Melk: seadus peab kehtima kõigile ühtemoodi

Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Sirle Melk sõnas, et kuna korruptsioonivastane seadus on Eesti õigusruumis võrdlemisi uus - kehtib alates 2013. aastast - , siis on iga kohtuotsus seaduse tõlgendamisel väga oluline.

"See aitab kujundada ühtsemat ja selgemat praktikat. Seni avalikkuse tähelepanu pälvinud juhtumites ongi peamine vaidluskoht olnud see, kuidas seaduse sõnastust mõista ning kohus on mitmes küsimuses valinud pigem kitsendava tõlgenduse," lausus Melk.

Seni on kõige rohkem segadust külvanud kaks teemat: kes täpselt on "seotud isik" ning millal on tegemist toimingupiirangu rikkumisega.

"On tõsi, et mõni seadusesäte võibki olla mitmeti mõistetav. Samas tuleb seaduse muutmisel olla väga ettevaatlik. Kui praeguseks on juba tekkinud kohtupraktika, mis aitab seadust ühtlasemalt rakendada, siis täiesti uue redaktsiooni vastuvõtmine tähendaks, et alustame jälle nullist – ilma selguse ja praktikata.
Aruteludes on kõlanud mõte, et seadus peaks olema lihtne ja arusaadav. See on kahtlemata õige, kuid samal ajal tuleb vältida olukorda, kus hakatakse looma erandeid konkreetsete ametite või valdkondade kaupa, näiteks arstidele või teadlastele. Selline lähenemine tooks kiiresti kaasa surve anda erandeid ka teistele ametitele ja kutseliitudele, mis muudaks süsteemi veelgi keerulisemaks ja ebaühtlasemaks. Seadus peab kehtima kõigile ühtemoodi, vastasel juhul kaob selle selgus sootuks," ütles Melk.

Kuigi korruptsioonivastane seadus on saanud Eestis palju kriitikat, tuleb juhtivprokuröri sõnul meeles pidada, et riigi korruptsioonitaju rahvusvahelises võrdluses pärast seaduse jõustumist on märkimisväärselt paranenud.

"Transparency Internationali indeksis on Eesti aastatel 2012–2022 teinud ühe suurima tõusu ning korruptsioonitase on meil teiste riikidega võrreldes madal. Suur osa sellest edust tuleneb just korruptsioonivastane seadusest, mis sätestab mitmed olulised põhimõtted: avaliku ülesande täitmise reeglid, ametiisiku mõiste, korruptiivse tulu määratlus, korruptsioonijuhtumitest teavitamise kord ning asutuste kohustus rakendada korruptsioonivastaseid meetmeid," ütles Melk.

Melk selgitas, et kuigi toimingupiirangu rikkumise säte on saanud kriitikat, on selle mõte tegelikult väga lihtne ja loogiline: ametiisik ei tohi teha otsuseid iseenda või temaga seotud isikute suhtes.

"See on üks korruptsiooni ennetuse põhitunnuseid. Prokuratuur on varem pakkunud lahendusena, et seadusesse võiks lisada kohtupraktikas juba välja kujunenud põhimõtte: toimingupiirangu rikkumiseks peab ametiisiku erahuvi olema oluline, mitte käsitletama lihtsalt igasugust kõrvalhuvi. See muudaks seaduse selgemaks ja väldiks olukorda, kus ka täiesti tühine huvi võiks tekitada vastutuse. Samuti tuleks läbi mõelda, kas toimingupiirangu rikkumise sidumine "muu korruptsiooniohuga" on üldse vajalik – see on liiga lai ja ebamäärane mõiste, millele tuginedes ei ole seni kellelegi etteheidet tehtud," lausus Melk.