Jaanuari lõpus ütles siseminister Igor Taro, et siseministeerium hakkab kiireloomulisena ette valmistama kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muudatusi, mis võtaks õiguse Eestis kinnisvara osta neilt Venemaa ja Valgevene kodanikelt, kellel ei ole Eestis pikaajalist elamisluba ning ettevõtetelt, mille tegelikud kasusaajad nad on.

Notarite koja esimees Merle Saar-Johanson ütles ERR-ile, et notarid tuvastavad kinnisvaratehingus tegelikke kasusaajaid ka praegu, kuid kui Vene või Valgevene kodakondsusega tegeliku kasusaaja tõttu võib leping osutuda tühiseks, siis peaks seda tegema veel suurema põhjalikkusega.

Ta lisas, et ilmselt ei saaks enam tugineda üksnes internetist leitavale infole või tehingupoole esitatud kinnitamata dokumentidele.

"Sellega suureneks bürokraatia ka osapoolte jaoks, kelle tegelikud kasusaajad ei ole Venemaa ega Valgevene kodanikud," tõi notarite koja juht välja.

Saar-Johansoni sõnul on tegelikke kasusaajaid sageli üsna keeruline kindlaks teha, iseäranis juhul, kui Eestis registreeritud ettevõtte omandistruktuur on mitmeastmeline ja selle hulgas on ka välisriigi ettevõtted, organisatsioonid või kodanikud.

"Tegeliku kasusaaja teadasaamiseks tuleb notaril teha palju päringuid ja töötada läbi suurel hulgal ja sageli välisriigi dokumente. Seda eriti juhul, kui tegeliku kasusaaja andmeid on soovitud varjata ja selleks on välja mõeldud keerulised struktuurid," selgitas ta

Siseministeeriumi plaani kohaselt kehtiks kinnisvara ostmise keeld ka topeltkodakondsusega Vene ja Valgevene kodanikele, kuid Saar-Johanson tõdes, et topeltkodakondsuse tuvastamine ei ole praktikas teostatav.

"Seadusandja peab sel juhul ette nägema juhised, kuidas topeltkodakondsust kindlaks teha – kas piisab isiku ütlustest või vaja on teha päringuid välisriikidesse. Täiendavate tegevuste läbiviimine on kahtlemata lisatöö, millega kaasnevad kulud," lausus notarite esindaja.

Saar-Johanson märkis, et kui suured need kulud on, ei saa praegu prognoosida, sest pole teada, mida notarilt selle ülesande täitmiseks oodatakse. Igal juhul tooks aga plaanitav muudatus lisatööd, mis on keerukas ja aeganõudev.

Notarite koja esimees rõhutas, et tegu pole hinnanguga siseministeeriumi plaani vajalikkusele ning notarid on valmis uusi kohustusi võtma, kuid praeguste notaritasudega tähendab iga lisaülesanne täiendavat pinget süsteemile, mis on niigi kokkukukkumise äärel.

"See pole uus probleem – notaritasude ajakohastamise vajadusest oleme rääkinud aastaid. Ka antud plaan tekitab kindlasti notaritele täiendavat koormust ja muudab seeläbi veelgi rohkem tehinguid notarite jaoks kahjumlikuks," tõdes Saar-Johanson.