Siseminister Igor Taro (E200) ütles, et teadmata taustaga, korraks või alles hiljuti Eestisse sattunud Venemaa ja Valgevene kodanike kinnisvara omandamine kujutab Kremli ja tema satelliitide jätkuva agressiooni taustal julgeolekuohtu.

"Me oleme üksikute eranditega keelanud neil Eestisse tulla ja siin olla ning on loogiline, et neil puuduks ka õigus siin kinnisvara osta, kuna seda saab kasutada luure- ja sabotaažioperatsioonideks, sealhulgas näiteks positsioonide ettevalmistamiseks, mida oleks võimalik meie vastu kasutada kriisiolukordades," sõnas Taro.

"See on tegelik julgeolekuoht ning me peame piirangutelt üle minema keeldudele, nagu on teinud mitmed lähiümbruse Euroopa Liidu ja NATO liikmesmaad. Me teame, kuidas sarnased tehingud on pannud muretsema Soome, Norra, Rootsi, Leedu, Läti ja teistegi riikide ametivõime, kes püüavad näha nende tehingute taha, ja meie probleem on samasugune," rääkis siseminister.

Kuigi praegugi kehtivad Eesti-Vene piiriäärsetel aladel ja väikesaartel kinnisvara soetamisel teatavad kitsendused, ei piisa neist, sest need pole siseministri sõnul tõhusad.

"Eestis pikaajalise elamisloaga viibivatele Venemaa ja Valgevene kodanikele jääb kinnisvara ostmise, müümise, pärandamise või kinkimise võimalus alles, sest me teame, kes need inimesed on, kuna oleme kontrollinud nende tausta nn pika elamisloa andmise eel ning keelu kehtestamine neile pole praegu põhjendatud," ütles Taro.

9. jaanuari seisuga elab Eestis 1476 tähtajalise elamisloa ja 1190 pikaajalise elaniku elamisloaga Valgevene kodanikku ning 7797 tähtajalise elamisloa ja 70 237 pikaajalise elaniku elamisloaga Venemaa kodanikku.

Pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukraina vastu on kinnistusraamatu andmete põhjal Eestis kinnisvara omandamistehinguid teinud ligikaudu 1000 Venemaa kodanikku, kelle seosed Eestiga on teadmata, kuivõrd neil puudub Eesti isikukood, mis väljastatakse tavapäraselt elamisloa andmisega.

Keeld kehtiks ka topeltkodakondsusega Vene ja Valgevene kodanikele

Siseminister Igor Taro selgitas valitsuse pressikonverentsil, et keeld kehtiks ka topeltkodakondsusega isikutele, kui nad on Vene või Valgevene kodanikud.

"Kui tegu on Valgevene või Vene kodakondsusega isikuga, siis talle kehtivad kõik need piirangud, mis nende riikide kodanikele kehtivad. Topeltkodakondsus kuidagi ei sega nende piirangute rakendamist. Kui on kodakondsus selgeks tehtud, siis see piirang ka rakendub," ütles Taro.

Kui kaua eelnõu tegemine aega võtab, siseminister öelda ei osanud, kuid ta avaldas lootust, et seadus hakkaks kehtima suveks.

"Mõistlik oleks, et ta hakkaks kehtima enne suve või suveks. Meie omalt poolt teeme kõik selleks, et riigikogu sellel istungjärgul selle võimalikult kiiresti ära menetleks," ütles Taro.

Keelu eesmärk on ka Venemaa kodanike sanktsioneerimine

Ajakirjaniku küsimusele, kas keelust oleks Eesti julgeolekule reaalset kasu ja miks seda varem ei kehtestatud, vastas Taro: "Ma arvan, et sellest on ikkagi kasu. Kui me seda otsust ei teeks, siis tekivad ju palju suuremad ja tõsisemad küsimused, et miks me seda ei tee. Inimesed on arutanud, kaalunud ja otsustanud ühel hetkel ministrile seda ideed tutvustada – nii pea kui nad seda tegid, said nad noogutuse.

"Teeme tööd selles tempos, mis on võimalik. Minu jaoks on Venemaa karistamine ja Vene kodanikest lähtuva ohu tõrjumine üks prioriteetseid suundi. Kui me leiame mingi tegevuse, mida saame ellu viia, saab see kohe ette võetud," lausus ta.

Siseminister rõhutas, et antud meede on preventatiivne ning juhul kui toimub lähiajal mingisugune tegevus, mis peaks Eesti julgeolekut ohustama, siis julgeolekuorganid selle tõkestavad.

Taro sõnul on meetme eesmärk lisaks julgeolekuohu ennetamisele ka Venemaa kodanike sanktsioneerimine.

"Me keelame kõik tehingud ära – need mis on potentsiaalselt julgeolekuriskiga, kui ka kõik muud, mis nii suure riskiga ei ole. See on ka selle rehkenduse oluline pool. Venemaa peab ja tema kodanikud peavad vastutama selle eest, mida nende riik viib Ukrainas ellu," sõnas ta.