Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise eesmärk on vähendada riski, et vaenulikud riigid kasutavad Eestis asuvat kinnisvara luure- ja mõjutustegevuseks, sabotaaži ettevalmistamiseks või strateegiliselt oluliste positsioonide loomiseks, teatas valitsuse pressiteenistus.

Eelnõuga antakse valitsusele õigus määrata riigid, mille kodanike ja ettevõtete kinnisvaraomand võib ohustada Eesti julgeolekut või avalikku korda. Esialgu on kavas nimetada sellisteks riikideks Venemaa ja Valgevene.

Keeld hakkab puudutama Venemaa ja Valgevene kodanikke, kellel ei ole Eestis pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust. Samuti laieneb keeld Venemaal ja Valgevenes registreeritud ettevõtetele ning juriidilistele isikutele, olenemata nende registreerimisriigist, kui nende tegelik kasusaaja kuulub piirangu alla.

Piirang hakkab kehtima kogu Eesti territooriumil ning hõlmab ka korteriomandit, hoonestusõigust ja kinnisasja mõttelise osa omandamist. Seadus ei ole tagasiulatuv ega võta kelleltki ära juba olemasolevat vara. Samuti ei puuduta keeld Venemaa ja Valgevene kodanikke, kellel on Eestis pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. Kinnisvara üürimine või rentimine jääb lubatuks.

Põhjendatud erandjuhtudel võib valitsus anda kinnisasja omandamiseks loa, kui tehing ei kahjusta piirangu eesmärki.

Eelnõuga ajakohastatakse ka seni 1999. aasta haldusjaotusel põhinevat kinnisasjade omandamise piiranguala. Edaspidi määratletakse piiranguala külade kaupa ning see kantakse avalikult kontrollitavale maakatastri kitsenduste kaardile.

Lisaks hakatakse piirangute järgimisel kontrollima juriidilise isiku tegelikku kasusaajat ja tema kodakondsust. Kontrolli teevad kinnisvaratehingu või võõrandamismenetluse käigus notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, riigivara võõrandajad ning maa- ja ruumiamet.

Siseminister Igor Taro sõnul peab Eesti muutunud julgeolekuolukorras sulgema võimalused, mida vaenulik riik saab meie vastu kasutada.

"Venemaa on näidanud, et kasutab oma eesmärkide saavutamiseks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid – sõjalisest jõust luure-, mõjutus- ja sabotaažitegevuseni. Ka kinnisvara võib anda võimaluse luua Eestis püsivaid tugipunkte, koguda teavet või valmistada ette tegevust strateegiliste objektide läheduses. Eesti riik ei pea võimaldama agressorriikide kodanikel ja nende kontrolli all olevatel ettevõtetel siin piiranguteta kinnisvara omandada," ütles Taro.

"Piirang peab toimima sisuliselt, mitte ainult paberil. Seetõttu ei tohi sellest olla võimalik mööda minna, asutades kinnisvara ostmiseks ettevõtte Eestis või mõnes teises Euroopa riigis. Tehingu puhul tuleb vaadata, kes ettevõtet tegelikult kontrollib ja kelle huvides kinnisvara omandatakse," lisas Taro.

Samasuguse piirangu on kehtestanud juba Läti ja Soome.

Eelnõu hinnanguline mõju kinnisvaraturule on väike. 2025. aasta tehinguandmete põhjal oleks kavandatav piirang puudutanud ligikaudu 600 kinnisvaratehingut.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027.