"Tegelike kasusaajate teave jääb Lätis avalikkusele vabalt kättesaadavaks," kinnitas Äripäevale advokaadibüroo Cobalt Latvia partner Edgars Pastars. 

Juurdepääsu tegeliku kasusaaja teabele piiratakse vaid üksikjuhtudel, kui seadus näeb ette konkreetse vajaduse kaitsta tegelikku kasusaajat või tema perekonda.

Lätlased leidsid Eestile täiesti vastupidise lahenduse – taotlema ei pea mitte teabe avalikustamist, vaid selle varjamist.

"Alates 1. juulist saab tegelik kasusaaja taotleda äriregistrilt avaliku juurdepääsu piiramist teda puudutavale teabele, kui selle avalikustamine võib tekitada reaalse ohu, et tema või tema pereliikmed võivad sattuda elu, tervist või vara ohustava kuriteo sihtmärgiks. Iga taotlust hinnatakse juhtumipõhiselt," ütles Pastars.

Loe pikemalt Äripäevast.

ERR kirjutas 4. juunil, et tulevikus ei saa enam iga huviline äriregistrist ettevõtete tegelikke kasusaajaid vaadata, sest rahandusministeeriumis ette valmistatava muudatuse järgi saavad selle võimaluse ainult asutused, kellel on seda tarvis oma ülesannete täitmiseks, ning isikud, kes suudavad oma huvi põhjendada. 

Muudatused andmekogu kasutamises hakkavad Eestis kehtima 10. juulil ja alates sellest ei näe autentimata kasutajad enam tegelike kasusaajate andmeid.

Kui isikul puudub juurdepääsuõigus tegelike kasusaajate andmekogule, saab ta esitada taotluse ja põhjendada, miks tal on vaja tegelike kasusaajate andmeid vaadata.