2025. aasta lõpu seisuga elas Eesti asendus- ja perekodudes 725 last ja noort, 2024. aastal oli see arv 714. Ligikaudu 70 protsenti neist olid üle 12-aastased.

Samal ajal kasvas hooldusperedes 149 last, teatas sotsiaalkindlustusamet.

Hooldusperre paigutati 2025. aastal 36 last, mis on ligi veerandi võrra vähem kui 2024. aastal, mil paigutamisi oli 47. Hooldusperre jõudnud lastest olid enamik ehk 22 last alla viieaastased. Hooldusperre läks 16 tüdrukut ja 20 poissi.

Mullu lapsendati uude perre 27 last. Pered, kuhu lapsed läksid, olid erinevad: oli nii üksikvanemaid kui ka eri- ja samasoolisi (abielu)paare. Lapsendajate uute avalduste arv langes 17‑ni, 2024. aastal oli see 23.

Hoolduspereks soovivate uute avalduste arv oli 30, võrdluseks: 2024. aastal oli see 37. Last perre ootavaid hooldusperesid oli üheksa ja lapsendajaperesid 41. Lapsendatud laste keskmine vanus oli kolm aastat, kaheksa olid alla ühe aasta ja vanimaks adopteerituks oli 17‑aastane noor, kes oli varem samas perekonnas eestkoste all.

Kriisihooldusperedes sai eelmisel aastal abi 16 last: laste keskmine vanus oli kaks aastat, vanim kümneaastane ja noorim mõnenädalane. SKA teatel on Eesti kriisihooldusperede võrgustikul suur vajadus kasvuks: tegutseb viis kriisiperet ja kaks erihooldusperet, mis aga paraku ei kata tegelikku vajadust.

Hoolduspereks saada soovijate seas oli kõige rohkem 1980. aastatel sündinud inimesi, vanim avalduse esitaja oli sündinud 1965. aastal. Pered eelistavad enamasti eelkooliealisi lapsi, kuid perreminekut ootavad väga erinevad lapsed – eri vanuses ja erineva taustaga – ning igaüks vajab omaette tähelepanu ja tuge. Seetõttu on uute perede leidmine sotsiaalkindlustusametile prioriteetne.

SKA andmetel on peale globaalsete mõjurite, nagu sõda Ukrainas ja majanduslik ebakindlus, hooldus- või lapsendajapereks hakkamise otsuse tegemisel mõjutajateks ka inimeste hoiakud, arusaamad ja eelarvamused.

Seepärast korraldab SKA 2026. aastal hoiakute uuringu, et teada saada, kuidas Eesti inimesed suhtuvad perepõhisesse asendushooldusse ja mis mõjutab nende huvi ning valmisolekut hakata hooldus-, kriisihooldus- või erihoolduspereks või lapsendada.