Tali: Venemaa näeb Skandinaaviat ja Balti riike suurblokina
Välisluureameti aastaraamatuga tutvunud riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali sõnas, et Venemaa näeb Skandinaaviat ja Balti riike ühtse suurblokina, mis on Läänemere-äärsetele riikidele igati positiivne uudis.
Kui tähelepanelikult te seda raportit lugesite?
Väga tähelepanelikult, sest alati on huvitav lugeda, mis raportis on ja mida seal ei ole, aga ma kõigile julgeolekupoliitika huvilistele soovitan seda lugeda.
Mida te sealt välja lugesite?
Väga palju üllatusi ei olnud, aga praegu Eestit mingi sõjalise rünnaku oht ei ähvarda, kui me teeme kõiki asju õigesti ehk kui panustame riigikaitsesse, laiapindsesse riigikaitsesse ja liitlassuhetesse ehk siis hoiame kokku Euroopa Liidu, NATO ja Ameerika Ühendriikidega. Kõike seda proovib Venemaa lõhkuda.
Mis sealt tuli veel välja, et väga selgelt Venemaa tegelikult ei taha mingit rahu ega lahendust. Venemaa näeb Ameerika Ühendriike vaenlasena ja kogu rahu ning koostööjutuga üritavad nad ameeriklasi alt tõmmata.
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump võib otsustada ühel päeval ühte, teisel päeval teist ja need transatlantilised head suhted USA-ga võivad täna olla ja homme enam mitte olla. On meil siin üldse midagi teha või mitte?
Ameerika on presidentaalne riik, aga samas kongressi jõudu ei saa alahinnata. Võib-olla see Ameerika vaade on, et eurooplased, te peate seal Ukrainaga tegelema ja hoidke oma tagahoov korras, aga see NATO ikkagi püsib, kestab ja see liitlase suhe on kindel.
See raamat toob ka välja uue kurjuse telje ehk ega Venemaa ei suudaks sõdida ilma Hiina, Põhja-Korea ja Iraanita, kes on ka tegijateks saanud. Kui nüüd Ameerika Ühendriigid ja Iisrael löövad Iraani, siis tegelikult see on Euroopa julgeolekule ja Ukrainale kasulik. See on selline geopoliitiline malelaud.
Mida te kõige suurematest ohtudest sealt välisluure raportist välja lugesite?
Ikkagi see globaalne malelaud, Hiina mõju ja mõjutustegevus, mida toodi ka
välja, et kõik Hiina rakendused ja ka olemasolev Venemaa pehme jõud - üritatakse teha teaduskoostööd ja selle all ikkagi kiiratakse Venemaa mõju.
Hea oli see, et Venemaa näeb Skandinaaviat ja Balti riike ühe blokina, kus ta tegeleb mõjutustegevusega. Sinna juurde on ta võtnud ka Poola ja Saksamaa. Meile see võiks ju sobida, et Läänemere-äärne ala oleks turvaline ja me oleme kõik koos.
Samas Venemaa plaanib uusi väekontingente ehitada sinna Soome piirile Karjalasse välja. See on siiski veel plaan.
Küllap ta seda teeb ja ta on plaaninud oma sõjaväe koosseisu tõsta pooleteist miljonini ja mida tuuakse ka välja, et mürskude tootmist tõstab metsikult. Ta on drooninduses kõvasti läinud ette ning integreerib siis droonipataljone brigaadidesse ja diviisidesse ja nii edasi. Droonide lahingumäärustik sõjas on viidud uuele tasemele. Lisaks tootmine on arenenud - maadroonid, meredroonid, õhudroonid - see on see, milleks me peame olema valmis ja oma kaitset arendama ja rünnet ka.
Samas raport ütleb, et tõenäoliselt Venemaa kahte sõda korraga pidada ei jõua. Kui sõda on Ukrainas, siis on väga suur tõenäosus, et ta teisi riike sealhulgas Eestit rünnata ei jõua. Kas ei ole tekkinud selline paradoksaalne olukord, et kui sõda kauem kestab, siis pole mingit šanssi, et Venemaa võib oma teistele naabritele ohtlikuks saada?
Me peame vaatama ikkagi sedapidi, et külmetavad ukrainlased, kes on Vene terrorirünnakute all - ma tõesti tunnen neile kaasa - ja Venemaa ei tohi saavutada seda, mida ta tahab saavutada Ukrainas. Ta peab seal kaotama.
Oli üks lõbus asi ka selles raamatus. Selgus, et venelased on teinud Lev Tolstoi nimelise rahupreemia. Ma soovitan seda lugeda, et kuidas nad andsid selle Aafrika liidule ja kellelegi - see oli selline kullast medal, mida siis koos rahalise autasuga Moskva on paar aastat andnud.
Samasugune raport ilmus ka Läti välisluurelt ja nende raport ütles, et olukord, mida Venemaa tekitab praegu Lätis, on äravahetamiseni sarnane sellega, mis nad tegid Ukrainas enne seda, kui nad sinna sisse tungisid. On see nagu suur ohumärk või peavad nad ja ka meie selle üle arutlema?
Pigem see asi ikkagi nii hull ei ole. Lätis on oktoobris parlamendivalimised ja sellepärast see kampaania on neil palju varem alanud. Ma oma Läti kolleegidega ikka räägin ka ja tõepoolest see konstitutsioonikaitsebüroo selle raporti avaldas.
Nad viitavad mitmele asjale, aga üks tõesti võimalik sekkumine on Läti valimised ja selle mõjutamine. Seal on siis mõjutatakse kolme asja: valimiste usaldusväärsust, valimisi füüsiliselt, näiteks küberründega ja lõhutakse poliitilist imidži. Eesmärk on öelda inimestele, et valimised ei ole usaldusväärsed. Venemaa üldiselt ründab sõnavabadust, demokraatiat ja õigusriiki, mida ta üritab Lätis teha.
Samas, ega me turvalises situatsioonis ei ole, nagu ka välisluureameti juht Kaupo Rosin ütles. Me peame iga päev väga tugevalt pingutama selle nimel, et selline hea riik nagu Eesti tulevikus säiliks. Kas pingutame piisavalt? Ka Venemaa on väga palju õppinud sõjast Ukraina vastu ja hakkab kasutama selliseid relvi, mida ta peab väga tõhusaks.
Lätlased on meist droonisõja arendamises natukene eest ära läinud, aga kaitseväe juhataja kindral Andrus Merilo võtab hooga järgi ja need arengud on täitsa positiivsed Eesti kaitseväes, aga nad (venelased- toim) lõhuvad ikkagi usaldusväärsust ja kui Lätist rääkida, et siis seal poliitikas on oligarhide mõju märksa suurem populistide seas, kelle käes ongi nii-öelda Kremli töövihik, mida me näeme ka mõnes teises populistlikus parteis. Näiteks Istanbuli konventsioon. Lätlased väga piinlikult ütlevad, et see oli sisepoliitika, aga tegelikult see mõjutab Lätit ka välispoliitiliselt rahvusvahelises kogukonnas. Me peame kaitsma oma väärtusi, siis me oleme tugevad.
Kas Eesti on viimase aasta jooksul muutunud turvalisemaks või vähem turvalisemaks paigaks?
Ikka turvalisemaks.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Marko Reikop











