Paar aastat tagasi tehtud uuring näitas, et ligi 40 protsenti uutest vähijuhtudest on seotud riskiteguritega, mida oleks saanud ennetada. Eestis on aastas üle 2300 uue vähijuhtumi, mis on põhjustatud alkoholist, tõdes Eesti Vähiliidu president Vahur Valvere. Ta selgitas, et alkohol ei põhjusta vähki ühelainsal moel, vaid mitme mehhanismi koosmõjus.

"Alkohol nõrgestab keha kaitsesüsteeme, pärsib immuunsüsteemi ning rakkude normaalset jagunemist ja suremist. Kui rakkude loomulikku suremist ei teki, siis tekib rakkude pidurdumatu kasv," rääkis Valvere. Ta tõi veel ühe näite: "Alkohol muudab jämesoole mikrobioomi ja see omakorda soodustab näiteks jämesoolevähi teket," ütles Valvere.

Naised joovad senisest rohkem alkoholi

Eesti ühiskonnas on alkoholi tarvitamine normaliseeritud, tõdes Tervise Arengu Instituudi uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammel.

Naiste ja meeste alkoholitarvitamise vahe on vähenenud, kuid värske küsitlus näitab, et valdav osa alkoholi tarvitavatest naistest ei oska arvata, et alkohol suurendab rinnavähiriski. Rinnavähk on aga Eesti naiste kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja.

"Mehed on vähendanud alkoholitarvitamist, aga naiste puhul on alates 2014. aastast alkoholi tarvitamine kergelt suurenenud. Kuid naiste teadlikkus on kõige väiksem just rinnavähiriski ja alkoholi seosest: 89 protsenti naistest ei seosta rinnavähki alkoholi tarvitamisega," ütles Sammel.

Ümarlaual osalejad tõdesid, et alkoholitarbimise vähendamise poliitika on keeruline ja mitmetahuline, mistõttu peab see olema hästi läbi mõeldud ja targalt teostatud. Poliitikute arutelust tuli teema keerukus selgelt välja.

Sotsiaaldemokraat Tanel Kiik leidis, et aktsiisitõusud võiksid tekitada alkoholivaba ja alkohoolse joogi hinnavahe, mis motiveeriks inimesi eelistama alkoholivaba jooki.

"Kardan, et kui inimestele öelda, et jooge vett või toormahla, siis see ei pruugi õnnestuda. Mina olen suur alkoholivaba õlle tarbija. Minu ideaal või unistus on, et kui näiteks keegi ütleb, et tõi õhtuks poest saunaõlut, siis kõik juba eeldavad, et see on alkoholivaba ja erand on see, et keegi toob alkoholiga õlle. Alkoholiaktsiisi tõus on üks mehhanism, mis aitab seda saavutada," sõnas Kiik.

Diana Ingerainen erakonnast Eesti 200 nii optimistlik ei ole.

"Peaks siiski vaatama, mis selle alkoholivaba õlle või džinni tegelik mõju on. See on osa alkoholitootjate reklaamist ja kahjuks see alkoholivaba jook, mis on alkoholi sarnase sildiga, tegelikult suurendab tarbimist," sõnas Ingerainen.

Kui poliitikud ei soovi piirata alkoholi kättesaadavust, näiteks müügipiirangute seadmise või aktsiisi tõstmisega, võiks vähemalt parandada inimeste teavitamist, märkisid osalejad.

Tarbija ei saa infot alkoholi koostisest

Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koja juhatuse liige Lauri Beekmann taunis Euroopa Liidu õigusakti, mis vabastab alkoholitootjad kohustusest märkida pakendile koostisosade loetelu ja näiteks energiasisalduse. Seda enam, et nii Eestis kui ka teistes riikides tehtud uuringud näitavad, et inimeste teadlikkus alkoholi ja vähi seosest ning üldse alkoholi ja paljude terviseriskide seostest on madal.

Beekmanni hinnangul on raske leida mõistlikke argumente, miks on antud järele alkoholitööstuse survele ja vabastatud alkoholitootjad kohustusest seda informatsiooni jagada.

"Loomulikult on iga inimese isiklik vastutus teha mõistlik ja vastutustundlik otsus, kuid kui inimestel on ekslik arusaamine, kui neil on puudulik informatsioon, siis kas me saame eeldada vastutustundlikku ja mõistlikku valikut? Meil on kehv kogemus aktsiisi liiga järsust tõstmistest ja sellest on õppida, kuid kui me räägime informatsiooni andmisest, tarbija õigusest teada toote koostist, siis ei ole põhjust alkoholile erandeid teha," lausus Beekman.