Väli tõi saates "Ukraina stuudio" välja, et Vene väed on saavutanud väikest edu Harkivi oblastis, ukrainlased on seevastu suutnud Kupjanskis Vene üksusi isoleerida.

"Loodetavasti õnnestub venelased asulatest välja suruda. Donetsk on jätkuvalt raskuspunkt. Pokrovsk on kõigile juba tuttav sõna ja selle ümbruses käivad lahingud. Pokrovskist lõuna pool on ukrainlased jällegi saavutanud väikest edu ning suutnud mõned ruutkilomeetrid venelastest vabastada," sõnas Väli.

Ka Zaporižžjas on ukrainlastel õnnestunud vasturünnakutega venelaste edasiliikumine peatada ja pealetung riivistada, märkis ta.

Väli sõnul mõjutab Starlinki satelliitühenduse katkestamine Vene vägesid.

"Selle kasutamine tegi venelastel infovahetuse kergemaks, sest seda on üsna keeruline segada. Selle tõttu muutusid nende õhulöögid täpsemaks ja ka üksuste liikumise koordineerimine oli parem," märkis Väli.

Ta rääkis, et Vene taktika on selline, et nad üritavad leida rindes nõrku kohti, saates sinna väikseid gruppe. Kui nõrk koht avastatakse, on vaja sinna saata juurde rohkem jõude, et pealetungi arendada, aga ilma sideta seda ei tee.

"Kuna ukrainlased segavad edukalt kõike muud, oli Starlinki kasutamine venelastele väga tähtis. See pandi veebruari alguses korraks kinni, et teha kindlaks terminalid, mida venelased ebaseaduslikult sisse smugeldatuna kasutavad. Nüüd on side taastatud ja venelased sealt välja lülitatud. Aga see on ainult üks aspekt, siin on kindlasti veel palju mõjureid, kasvõi ilm: külm, lumi ja raske läbitavus," ütles Väli.

Venemaa keeras kinni ka Telegrami rakenduse. Väli selgitas, et ka sellised rakendused sobivad sõjas side pidamiseks.

"Sõjas sobib iga vahend, mis probleemi lahendab. Kui sagedusribad, mida vastane kasutab, avastatakse, siis neid kohe segatakse ja püütakse kinni panna. Kui sul on aga mingisugunegi internetiühendus, mille kaudu sisse pääsed ja saad informatsiooni vahetada, siis see aitab hädast välja," lausus ta.

Venemaa üritab internetisuhtlust rohkem riikliku kontrolli alla saada. Väli meenutas sellega seoses, et sel aastal on Venemaal valimised.

Samuti rääkis kindral, et Venemaa koormab Ukraina õhutõrje sihtmärkidega üle.

"Jaanuaris kasutas Vene pool Ukraina vastu suurusjärgus 6000 erinevat drooni, lisaks 150 raketi ringis ja kuskil 5000 liugpommi. See on väga suur arv sihtmärke, mis igapäevaselt Ukraina suunas välja lastakse. Sellele kõigele tuleb reageerida ja kasutada erinevaid vahendeid, mis peavad olema omavahel koordineeritud. Ukrainal on väga tugev mitmekihiline õhukaitse, aga paraku on mass nii suur ja loomulikult õhutõrjevahendid lahingus ka kuluvad. Vene sihtmärke on lihtsalt liiga palju, et kõigele sajaprotsendiliselt reageerida," ütles ta.

Venemaa suudab sellises mahus rakette toota, kuna riigi sõjatööstus toimib teistel alustel kui läänes, selgitas Väli.

"Meil on sõjatööstus eraalusel ja tootjatega tuleb läbi rääkida, seal on aga riigi mõju tootmisele palju suurem. Kui mõni tehasedirektor arvab, et ta ei täida tellimust, siis pigem ei tasu tal lennukiga lennata ega kõrgete hoonete ülemistele korrustele sattuda," ütles ta.

Samuti smugeldab Venemaa Hiina ja Iraani abil tootmiseks vajalikke detaile sisse.

"Aga see ei ole probleemitu. Näiteks Geran-2, mis on Vene poolel laialt kasutatav droon, maksis alguses orienteeruvalt 48 000 dollarit, kuid tänaseks räägitakse juba 80 000 dollarist tükist. Nii et see ei ole ka Vene poolele valutu," ütles Väli.