Eesti Muuseumide Liidu esindajad pöördusid haridusminister Kristina Kallase (Eesti 200) poole, öeldes, et eelmise aasta lõpus tehtud küsitlusele vastanud 40 muuseumist ligi pooltes on tellitud programmide arv langenud kuni 30 protsenti ning 16 protsendil juhtudest enam kui 40 protsenti.

Muuseumide hinnangul on põhjuseks HTM-i juhendmaterjal "Annetamine ja ebamõistlikud rahastamispraktikad üldhariduskoolides", mis rõhutab, et õppekava alusel toimuv tegevus peab olema õppijale tasuta ning koolipidaja vastutab selle rahastamise eest.

Muuseumid soovivad, et HTM kinnitaks koolidele selgelt, et õppekava toetavad õppekäigud on õppetöö loomulik osa, ning pakkuda täpsustavaid suuniseid nende õiguspäraseks ja toimivaks korraldamiseks.

"Kujundada tuleb koostöös kultuuriministeeriumiga piisava mahuga ja jätkusuutlik rahastusmeede, mis tagab õppekavaga seotud kultuurikülastuste võrdsed võimalused kõikidele õpilastele sõltumata nende elukohast," kirjutasid muuseumide esindajad.

Et koolide broneeringud on vähenenud, kinnitas ka Tallinnas asuva Nukuteatri muuseumi juht Iti Niinemets.

"Märtsi-aprilli broneeringuid on vähem kui harilikult. Enamik broneeringuid on lasteaia gruppidele, aga broneeringuid, kus oleks teater ja muuseumikülastus koos, on ühe käe sõrmedel," rääkis Niinemets.

Niinemetsa sõnul võib siin märgata seost haridusministeeriumi korraldusega.

"Eelmisel nädalal oli kohtumine õpetajatega ja seal paistis silma nende teadmatus, kuidas tekkinud olukorras toimida," lausus Niinemets.

"Oleme koolidele pakkunud juhiseid, kuidas eristada, mis on õppetöö osa ja mis ei ole. Kõik, mis on seotud õppekavaga, peab olema tasuta. Koolidel on võimalik luua vabatahtlikud annetusfondid, kui on loodud näiteks kultuuriürituste külastamise fond, kuhu lapsevanemad või firmad on annetanud, siis on selle toel võimalik käia õppekäikudel, mis on kõigi jaoks rahastatud kooli poolt," lausus haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse valdkonna peaekspert Hele Liiv-Tellmann.

Kui sellise fondi loomise idee tuleb lapsevanematelt, siis võib olla kindel, et fond saab rahastatud, ja kõik lapsed saavad teatrisse minna, lisas Liiv-Tellmann. 

Liiv-Tellmann nentis, et riigi toetused koolide toetamiseks kultuuriüritustel käimiseks on napid. "Kui vaatame olukorda riigis, siis igal pool on raha puudu. Soovitame aga kaasata erasponsoreid," lausus Liiv-Tellmann. 

Kultuuriminister Heidy Purga (Reformierakond) sõnul ei luba seadus vabatahtlikke annetusi seostada konkreetse õppekäiguga, mis on õppekava osa. Koolidel on põhikooli laste õppekäikude jaoks võimalik kasutada Kultuuriranitsa rahastust, mille eelarve on tänavu 1,5 miljonit. 

Purga sõnul võiks programmis raha olla rohkem ning see laieneda ka gümnaasiumiastmele. Esmalt tuleks aga lähiajal lahendada ära segadus, mis on tekkinud seoses vanemate annetustega.

"Me esialgu peame läbirääkimisi haridusministeeriumiga  ja liigume selle poole, et see umbsõlm lahendada just selle annetuste poole pealt. See on puudujääv osa hetkel, miks neid käike tühistatakse. See ei ole hea praktika," ütles Purga.

Ka Tallinna linn ütles, et isegi kui kõik vanemad annetavad piletiraha vabatahtlikult, siis seda konkreetse õppekäiguga seostada ei tohi.

"See põhimõte, et meil on põhiharidus tasuta, see on aksioom, millest me ei saa mööda. See, et lapsevanemate panus iseenesest on ju võimalik, aga seal tuleb just see vabatahtlikkuse printsiip. Et ikkagi kui lapsevanem ei ole nõus või ei saa rahastada, et siis on see õigus, et siis ei osaleta nendes õppekava välistes tegevustes. Et kõik asjad ei pea tingimata olema õppekavas. See võimalus ja vabadus on ju olemas," ütles Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna juhataja Krista Keedus.