Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) sõnul on välispoliitikas käes murranguajastu, kus harjumuspärased reeglid pole enam iseenesestmõistetavad.

Oma vabaduse kaitsmiseks peame olema aktiivsed ja selgete prioriteetidega. Eesti välispoliitika ei tohi olla abstraktne, lisas minister.

"Rahu Ukrainas defineerib meie julgeoleku tulevikuks. Me peame väga selgelt aru saama, et ainult surve Venemaale võib tuua Putini päriselt laua taha ja muuta oma kurssi. Toetus Ukrainale ei tähenda ainult Ukraina aitamist, vaid tähendab ka meie enda julgeoleku tagamist," ütles Tsahkna.

Sõda ja ebastabiilsus Euroopas on Tsahkna arvates saanud alguse n-ö hallidest aladest vaba Euroopa ja muu maailma vahel, mistõttu on oluline välja tulla Euroopa Liidu ja NATO laienemise ummikseisust.

Samuti riigikogu ees kõne pidanud väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) lisas, et Eestile on oluline liitlasruumi püsimine, sealhulgas heade suhete säilitamine muutustes USA-ga.

"Me teame, kui palju sõltub ikkagi Ameerika Ühendriikidega tegevusest, ka sõjalisest kohalolekust, see heidutus, mis on hoidnud varem Nõukogude Liitu, täna Venemaad ründmast NATO-t. Ja see peab nii jääma. Aga tõsi, see töö, ka diplomaatiline tegevus, on täna tunduvalt keerulisem," sõnas Mihkelson.

Opositsioonierakonnad peavad Ukrainat ja julgeolekut samuti välispoliitika üheks olulisemaks teemaks, kuid osa riigikogulaste arvates oli välisminister oma kõnes liiga loosunglik või jättis muu olulise kõrvale.

"Välispoliitika ei seisne ju ainult julgeolekus, me räägime majandusmõõtmest. Praegu on oluline tegelikult ka kõik need kõnelused, mida peaks pidama Euroopa Komisjonis, mis puudutab energeetikat, etteavamist, meie konkurentsivõime tõstmist kogu Euroopas," ütles keskerakondlasest riigikogu liige Lauri Laats

"Tsahkna ajal on ikkagi juhtunud palju äpradusi nagu näiteks tänavapoliitika Tbilisis, mida ükski välisminister endale lubada ei tohiks, siis ka viimasel ajal ülbitsemine presidendiga, kes on proovinud just realistlikku poliitikat teha, mitte loosungeid pilduda. Nii et kahjuks on meie välisminister viinud Eesti välispoliitika tasakaalutusse seisundisse ja mida kiiremini see olukord muutub seda parem," sõnas EKRE rahvasaadik Anti Poolamets.

Kõne lõpus ütles välisminister, et Eesti peab hoidma sisemist ühtsust ja sõnumiselgust, viidates justkui taas president Alar Karisele.

Tsahka sõnul pole Eesti välispoliitiline joon muutunud. Kui president ei arva teisiti, siis pole neil ka erimeelsusi.

"Eesti välispoliitikat kujundab Vabariigi Valitsus ja koordineerib seda siis koos riigikogu, presidendi kui ka teiste välissuhtlejatega ja seetõttu ootame eelkõige meie ja ma arvan ka Eesti riik laiemalt, et kellelegi ei ole lubatud soolosid. Välisminister, peaminister kui ka riigikogu esindajad neid soolosid ei ole teinud," selgitas Tsahkna.

Ajakirjaniku küsimuse peale, kas president soovib, et Tsahkna välisministri kohalt lahkuks, vastas minister: "Minu välisministri kohale sobimist saab otsustada riigikogu või ka peaminister."