Vastavat väidet on enda sõnul kuulnud opositsioonilise Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

"Ma olen seda kuulnud ühelt parlamendiliikmelt," ütles Reinsalu.

Presidendi kantselei ja valitsuse kommunikatsioonibüroo Karise väidetavat soovitust välisminister välja vahetada ei kinnitanud, samas ka ei eitanud.

"Riigipea ja peaministri kohtumisel keskenduti Ukraina abistamisele. Muu oleks liialdus," vastas ERR-i küsimusele presidendi kantselei pressiesindaja Epp-Mare Kukemelk.

Valitsuskommunikatsiooni direktor Kadri Peetersoo ütles, et peaminister Michalil ei ole sellele vastusele midagi lisada.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (RE), kes ka ise eelmisel nädalal Karisega kohtus, ütles, et tema ei ole kuulnud, et president oleks selliseid soovitusi teinud.

ERR-i toimetaja Maria-Ann Rohemäe küsis teisipäeval Margus Tsahknalt, kas president soovib, et Tsahkna välisministri kohalt lahkuks. "Minu välisministri kohale sobimist saab otsustada riigikogu või ka peaminister," oli Tsahkna vastus.

Peaminister Kristen Michal kohtus eelmisel kolmapäeval Kadriorus president Alar Karisega ning postitas kohtumisest ka foto.

"Veame ühte köit, nagu ütleks meie hõimuvennad Soomes. Hulga sõite on meil
mõlemil kohe ees, lähengi alustuseks just homme algavale Euroopa Ülemkogule, sealt otse edasi juba Müncheni julgeolekukonverentsile. Arutasime Vabariigi Presidendiga kohtumisel läbi, kuidas Ukrainat maksimaalselt toetada ja agressori tegevust piirata. Teades, kuidas Venemaa pommitamine on viinud sooja, voolava vee ja elektri inimestelt, toetasime riigina 400 000 euroga energeetikasektorit ning kohe nüüd saadame Eestist Ukrainasse 10 generaatorit juurde. Et aidata seda, kes Taavetina Koljati vastu vabaduse eest võitleb. Eesti on Ukraina kindel toetaja, eelmisel aastal oli meie abi 0,35 protsenti SKP-st ja selle aasta paketid on tegemisel. Meie peale võib kindel olla," kirjutas Michal pärast kohtumist sotsiaalmeedias.

Tsahkna ja Karise pingelised suhted

Välisminister Margus Tsahkna ja president Alar Karise suhted on olnud pingelised juba pikemat aega. Pisut kaudsemalt asetub siia konteksti segadus välispoliitiliste sõnumitega Karise riigivisiidil Kasahstani, kui sealne suursaadik Jaap Ora tegi presidendile soovituse jätta välja ütlemata sõnumid Ukraina toetamise kohta. Välisministeerium teatas hiljem, et suursaadik on otsustanud ametist tagasi astuda.

Tsahkna suhtus kriitiliselt ka Karise ütlusse, et Ungarit tuleks toetada Venemaaga sõlmitud energiakokkuleppest lahkumisel ja aidata neil lepingust tulenevaid trahve maksta.

Viimased erimeelsused kerkisid üles pärast veebruari alguses Karise poolt välismeediale antud intervjuusid, kus Karis ütles, et Euroopa Liidu esindaja peaks samuti osalema sõja lõpetamise aruteludes USA, Ukraina ja Venemaaga. Tsahknat ärritas ka Karise lause, et Ukraina peab otsustama oma territooriumi võimaliku Venemaale loovutamise üle mingil hetkel ise.

Itaalias Milanos antud intervjuus ütles Alar Karis, et Eesti välispoliitika on ühtne ning kui välisminister presidendi jutust aru ei saa, siis on ta alati valmis selgitama.

Tsahkna kritiseeris Karist ka teisipäevaõhtuses "Esimeses stuudios", öeldes, et välispoliitikat ei saa võtta kui akadeemiliste mõtteavalduste võimalust.

"Minul ja kogu diplomaatilisel korpusel ei ole mingit soovi rahvusvaheliselt selgitada ja vastata küsimusele, kas Eesti on kuidagi Ukraina tagant ära liikumas. See ei ole absoluutselt meie huvides," ütles Tsahkna.

Tsahkna ja Karis ei ole vaatamata sellele viimase kahe nädala jooksul leidnud võimalust kokku saada.