Kahe poliitiku eraldi antud intervjuudes tehtud kommentaarid peegeldavad kiiret muutust Euroopa strateegilises mõtlemises Venemaa suhtes pärast seda, kui Euroopa jäeti Ameerika Ühendriikide juhitud rahuprotsessi otsekõnelustelt kõrvale, kommenteeris Euronews viidates ka mõne teise Euroopa riigijuhi soovidele taastada Moskvaga otsesuhtlus.

Siliņa ja Karis ütlesid, et igasugune suhtlus Venemaaga peaks toimuma Ukrainaga konsulteerides, ja pakkusid välja, et veel määramata Euroopa-poolne esindaja oleks konsensuslik isik. "Minu arvates on vaja diplomaatiat. Alati on vaja rääkida, aga me peame ka Venemaad isoleerima ja tema suhtes sanktsioonid säilitama," ütles Läti peaminister Siliņa Euronewsile antud intervjuus Dubais toimunud maailma valitsus- ja riigijuhtide tippkohtumise raames.

Temaga sarnaselt väljendus Dubais Euronewsile ka Karis: "Ka Euroopa Liit peaks nendes aruteludes osalema. Kuigi me ei võitle otse Venemaaga, oleme Ukrainat juba nii palju aastaid toetanud ja jätkame seda."

"Ka meil peaks olema sõnaõigus, aga näete, me oleme natuke hiljaks jäänud. Me oleksime pidanud sellega alustama, võib-olla mitte president Trump, vaid võib-olla Euroopa Liit, peaks samuti hakkama sellele diplomaatilist lahendust otsima," jätkas ta. "Paar aastat tagasi olime olukorras, kus me ei rääkinud agressoritega, ja nüüd oleme mures, et me ei ole (ühe) laua taga," tõdes Karis.

Eesti president Karis hoidus nimede avaldamisest, kuid rõhutas, et valitud saadik peaks pärinema suurest Euroopa riigist ja omama mõlema poole usaldust, lisas Euronews.

Väljaanne märkis ka seda, et Eesti president, kelle ametikoht on suuresti tseremoniaalne, näib selle seisukohaga minevat vastuollu valitsusega, mis määrab riigi välispoliitika. Sellele viitas ka välisministeeriumi kommentaar Euronewsile. "Niikaua kui Venemaa ei ole oma tegevust ja eesmärke Ukraina-vastases agressioonis muutnud, ei ole võimalik Venemaaga läbirääkimisi pidada ega peaks me pakkuma talle ka väljapääsu isolatsioonist," ütles Eesti välisministeeriumi pressiesindaja. "Me ei tohi korrata vigu, mida on ikka ja jälle tehtud suhete taastamisega, kui Venemaa pole kurssi muutnud."

Kolmapäeva õhtul saatis presidendi pressiesindaja ERR-ile selgituse, milles ütles: "Vabariigi President on korduvalt andnud mõista, et välispoliitikas peab olema rohkem ruumi diplomaatiale ja läbirääkimistele. Seda arvamust avaldas ta ka intervjuus."

"Praegu oleme jõudnud olukorda, kus paljud osapooled peavad kõnelusi, kuid Euroopa Liit on ainult kaudselt nende kõneluste osa. Selles olukorras tuleb midagi ette võtta – olgu selleks eriesindaja või mõni muu lahendus. Küsimus ei ole niivõrd positsiooni loomises, kuivõrd selles, et Euroopa peab olema protsessis rohkem esil," selgitas Karise pressiesindaja.

Tsahkna lükkas Karise seisukoha karmisõnaliselt tagasi

Välisminister Margus Tsahkna lükkas Karise seisukoha kolmapäeval avaldatud terava sõnastusega pressiteate vahendusel tagasi pealkirjastades selle: "Kremli ukse taga kraapimas käimine nõrgestab nii Ukraina kui Euroopa positsioone".

"Soov hakata käima Kremlis dialoogi pidamas ja Putiniga häid suhteid loomas on hukatuslik Ukrainale, ohustab otseselt Euroopa enda julgeolekut ja on täiesti vastupidine Euroopa senisele surve- ja isolatsioonipoliitikale," märkis Tsahkna.

"Venemaa purustab oma rünnakutega Ukraina vastu aina uusi rekordeid, rikub kõiki endale võetud rahvusvahelisi kohustusi ja ei näita vähemalgi määral valmisolekut agressiooni lõpetada. Selles olukorras ei aita meid edasi kõneluste pidamine Kremliga, mis üksnes pakuks Putinile ihaldatud rambivalgust ja annaks võimaluse esitada meie enda julgeoleku nõrgestamiseks üha uusi nõudmisi," jätkas Eesti välisminister.

"Venemaa jaoks demonstreeriks soov Kremli laua taha istuda lääne nõrkust, annaks võimaluse Euroopa Liidu liikmesriike üksteise vastu mängida, tekitada liitlaste ja partnerite vahel lõhesid ja Putinile võimaluse demonstreerida isolatsioonist väljamurdmist. Putin soovib näidata, et aeg on tema kasuks ja lääneliitlased, eelkõige Euroopa, ei pea Ukraina toetamisel vastu," kirjeldas välisminister.

"Me ei tohi korrata varem korduvalt tehtud viga ja kiirustada suhteid taastama Venemaaga, kes pole enda poolt astunud ühtegi sammu muutuse suunas. Lääne leebe reaktsioon Gruusia sõjale ja Krimmi annekteerimisele ning Minski lepete läbirääkimiste protsess on juba tõestanud, et Lääne heasoovlikkus ei too tulemust, kui Venemaa oma imperialistlikult kursilt kõrvale ei ole pöördunud.
Dialoogi asemel viib meid edasi vaid see, kui jätkame Ukraina tugeva toetamise ja Venemaa survestamise rajal," lõpetas Tsahkna.

Euronewsi kommentaari kohaselt on küsimus, kas taasavada diplomaatilised kanalid Venemaaga, mis on suures osas suletud alates 2022. aasta veebruarist, viimastel nädalatel hoogu juurde saanud, kuna USA juhitud protsessi tempo edeneb ja Ukraina julgeolekugarantiid täpsustatakse. Prantsusmaa, Itaalia, Austria, Luksemburg ja Tšehhi Vabariik on nende seas, kes on toetanud otseläbirääkimiste alustamise ideed, et vältida sõltuvust Valgest Majast, mis on täna Moskva peamine vestluspartner.

Paet: Euroopal pole vaja Venemaaga suhtlemiseks eriesindajat

Välisministeeriumi seisukohta toetas ka Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees, endine pikaaegne Eesti välisminister Urmas Paet.

"Euroopa Liidul on ka tänases olukorras piisav suhtlemiskanal Venemaaga. See on EL-i esindus Moskvas. Mingisugust täiendavat eriesindajat praeguses olukorras EL-il vaja ei ole," kirjutas Paet sotsiaalmeedias.

Ta lisas, et Venemaa režiimi tapatalgud ja kuriteod Ukrainas jätkuvad ning samuti jätkab Venemaa hübriidsõda kogu Euroopa vastu.

"USA-st igas asjas eeskuju võtmine pole kohane. EL-il tuleb säilitada nii diplomaatiline väärikus kui lähtuda reaalsest olukorrast ja oma väärtusruumist. Põhimõttelised seisukohad nii Vene režiimi sõjakuritegude kui rahvusvahelise õiguse rikkumise osas on korduvalt välja öeldud. Ja kõik ülejäänu on EL-i välisteenistuse igapäevase tegevuse pädevus," rõhutas Paet.

Michali esindaja: peaminister kommenteerib homme

ERR palus kommentaari ka peaminister Kristen Michalilt, kuid tema pressiesindaja teatas, et valitsusjuht räägib sellest neljapäevasel pressikonverentsil

"Kutsun Teid homsele valitsuse pressikonverentsile, kus peaminister on valmis Teie küsimustele vastama," kirjutas valitsuskommunikatsiooni direktor Kadri Peetersoo ERR-i ajakirjanikule.

Jüri Ratase hinnangul proovitakse Karist tõmmata sisepoliitilisse võitlusse

Euroopa Parlamendi liikme ja isamaalase Jüri Ratase hinnangul peaks Karis presidendina jätkama, tal on selgroogu ja ta on kaitsnud Eesti põhiseadust.

"Hetkel tundub, et Eesti sisepoliitikas on tekkinud võistlus, kes esimesena ja kriitilisemalt Karise suunas kriitikanooli loobib, on võidumees," kirjutas Ratas sotsiaalmeedias.

"Eestile on see väga halb, et president on tõmmatud sisepoliitilisse kähmlusesse. Sellest Eesti riik ja ühiskond ei võida," märkis Ratas.

"Meenub mõned nädalad tagasi ühe elukogenud ja targa inimese poolt kirjutatud arvamuslugu, et ühiskonnas on kadunud ära oskus kuulata ka teist arvamust. Ka geopoliitilised olukorrad pole must - valged. President Karise toetuses Ukrainale ei tasu kahelda," lisas ta.