Sotsiaalse kiirabi kujul on tegemist operatiivteenistustele tuge pakkuva reageeriva üksusega, kes teenindaks seesuguseid väljakutseid, mida häirekeskus ei klassifitseeri kiireloomulisteks ja mis on enamasti ka sotsiaalse suunitlusega.

"Seal võib olla, et inimene on kukkunud; pole sotsiaaltöötaja käinud kolm, neli, viis päeva; on eluruum külm; on hoopis sattunud tänavale abituna ja temperatuur on alla +10 kraadi. Lisaks siis sellele pakub meeskond ka psühholoogilist esmaabi, kui see on vajalik," selgitas Eesti Punase Risti teenuse juht Arne Kailas.

Sotsiaalse kiirabi brigaad koosneks esialgu kahest punase risti vabatahtlikust, kellel on 160 tundi esmaabialast ettevalmistust ja läbitud ka psühholoogilise esmaabi ettevalmistus, lisas Kailas. Samuti on esmaabi pakkujatele õpetatud tõstetehnikat, nad on saanud koolitust sõltuvusainete teemadel ning ohuolukordade tuvastamiseks ja lahendamiseks.

Praegu on teenuse osutamiseks olemas üks endine ilma vilkuriteta kiirabiauto, millel punase risti logod peal.

Siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna nõuniku Rein Oleski sõnul võiks sotsiaalne kiirabi vähendada ka politseinike ja päästjate koormust. Kui näiteks 2019. aastal reageeris politsei 103 korral, kui inimesed vajasid kodus püsti tõusmisel abi, siis eelmisel aastal oli seesuguseid sündmusi ligi 600.

"Mõistagi ei ole sedasorti sündmustele reageerimine meie operatiivressursside põhiülesannete hulka kuuluv. Samal ajal me kõik oleme sellega nõus, et inimesi ei saa abita jätta. Kui inimene on kodus kukkunud ja nad ei saa omal jõul püsti, siis tuleb neid selles olukorras aidata. Me igatahes toetame seda, et meil tekiks riigis selline lisanduv ressurss, kes saaks sellistes olukordades aidata," rääkis Olesk.

Seega peaks sotsiaalsel kiirabil olema tulevikus kontakt omakorda ka häirekeskusega, et teenusele sobivaid väljakutseid saaks brigaad ka kiirelt teenindada.

"See võimekus peaks häirekeskusel tekkima, et nad saavad siis need teated suunata kas siis KOV-idesse või otse teenusepakkujatele, kes sotsiaalse kiirabi teenust tulevikus pakkuma hakkavad," lisas Olesk.

Sel kevadel on kavas sotsiaalse kiirabi teenust katsetada Pärnumaal. Kailase sõnul võiks prooviperiood anda mitmele küsimusele vastuseid. Näiteks pole praegu teada, kui kulukas seesugune teenus üldse on ja selge pole veel ka see, kes ja kuidas sotsiaalset kiirabi rahastama hakkaks.

Kailas lisas, et eesmärk on sotsiaalsest kiirabist teha üle-eestiline teenus, kuid praegu on lahtine seegi, kas seesugune teenus oleks tulevikus omavalitsuste pakutav või oleks sotsiaalsel kiirabil ikkagi üle-eestiline keskne juhtimissüsteem.