Riigikogu majanduskomisjonis toimus neljapäeval liiklusseaduse muutmise teise lugemise eelne arutelu. Eelnõu eesmärk on üle võtta Euroopa Liidu direktiiv intelligentsete transpordisüsteemide kohta.

Seadus muudaks kohalikele omavalitsustele ja transpordiametile kohustuslikuks teha liiklusandmed masinloetavalt kättesaadavaks.

Sellised liiklusandmed on transpordiameti sõnul näiteks liikluspiirangud, -takistused, -olud, ühistranspordipeatused ja graafikud ning ka andmed veokite parklate kohta.

Transpordiameti intelligentsete transpordisüsteemide arendusjuhi Kristjan Duubase sõnul kohustaks uus seadus kohalikke omavalitsusi ja transpordiametit avaldama liikluse metaandmeid Eesti andmete teabeväravas, mis loodi mullu detsembris.

"Eesti andmete teabevärav, mida haldab riigi infosüsteemi amet, on koht, kus saab otsingu alusel leida endale vajalikud andmestikud ja neid siis kasutama asuda. Räägime siin masinloetavatest andmetest, mida kasutatakse teenuste vahendusel, mitte veebiportaaalist, kaardist ega muust sarnasest silmadega haaratavast visuaalsest kasutusjuhust," ütles Duubas.

Teabeväravas oleks andmed automaatselt kättesaadavad näiteks erinevatele liiklusrakendustele, nagu Waze, TomTom ja Google Maps. Seni pidid sellistesse liiklusrakendustesse andmeid sisestama nende kasutajad.

Majanduskomisjonis valitseb üksmeel

Majanduskomisjoni esimehe Marek Reinaasa (Eesti 200) sõnul ei tekkinud komisjonis seaduseelnõu üle liialt suurt debatti.

"Kõik saavad aru, mis on Waze ja teised ning miks seda vaja on," ütles Reinaas.

Reinaasa sõnul on seadusmuudatuse suurimaks plussiks see, et suurürituste puhul ilmuvad liikluspiirangud automaatselt rakendustesse.

Seadus on komisjoni esimehe sõnul oluline just tulevikku vaadates, sest siis võib teedel sõita juba arvestatav kogus isesõitvaid autosid ning liiklusinfo on nende jaoks oluline.

Seaduseelnõu seletuskirja järgi avaldab loodav seadus kaudselt positiivset mõju elu- ja looduskeskkonnale, muutes linnapiirkonnad rohelisemaks ja inimsõbralikuks.

"Nutikad transpordilahendused, nagu reaalajas ühistranspordi info, soodustavad ühistranspordi, jalgrattasõidu ja jalgsi liikumise kasvu ning vähendavad autoliiklust. Liiklusvoo andmete kättesaadavus võimaldab juhtidel valida kiiremaid ja tõhusamaid marsruute, mis parandab linnakeskkonna elukvaliteeti ja aitab säilitada bioloogilist mitmekesisust, vähendades transpordi mõju loodusele," seisab eelnõus.

Eelnõu seletuskirja hinnangul maksab muudatus Tallinna linnale 100 000, linna enda hinnangul aga 424 000 eurot.

Tartu linn täidaks kohustusi eelarveliste vahendite arvelt.

Eelnõu teine lugemine toimub riigikogu täiskogus 10. märtsil.