Põhikooli e-katseeksamid toimuvad testide andmekogus EIS (Eksamite infosüsteem). 2025. aasta märtsis võttis haridus- ja noorteamet haridus- ja teadusministeeriumilt üle EIS-i haldamise ja arenduse ning samuti Askend Estonia OÜ-ga sõlmitud arenduslepingu.

Seega alates septembrist vastutab alates 2012. aastast kasutusel olnud EIS-i edasiarenduse eest täielikult harno ning süsteemi arendustööd tehakse nüüd majasiseselt.

"Selleks võtsime tööle kaks spetsialisti, mis annab meile suurema kontrolli, paindlikkuse ja võimaldab kulusid paremini juhtida. EIS-i majutus on 2025. aasta lõpust viidud üle riigipilve," rääkis ERR-ile harno hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar.

"Viimase aasta jooksul oleme keskendunud e-katseeksamite lahenduste arendamisele ja süsteemi töökindluse parandamisele. Ka e-katseeksamite puhul tähendab valmisolek seda, et süsteem on testitud ja kasutusvalmis konkreetse eksamiperioodi jaoks, kuid arendustöö jätkub. Enne eksamiperioodi viiakse läbi vajalikud koormustestid ja eri katsetused, et süsteem oleks töökorras," lausus Ilosaar.

Katseeksamite peamine eesmärk ongi hinnata nii süsteemi kui ka koolide valmisolekut e-eksamiteks.

"Jälgime eelkõige süsteemi tööjõudlust, koolide tehnilist võimekust ning eksami läbiviimise protsessi sujuvust. Just sel põhjusel kutsume kõiki koole katsetustes osalema," sõnas Ilosaar.

Ilosaare sõnul on eksamite fookuses alati õpilane ja et tema eksamisooritust ei segaks miski.

"See tähendab, et eksamikeskkond peab toimima viivitusteta, olema turvaline ning salvestama vastused korrektselt. Samuti on oluline, et koolide seadmed oleksid ette valmistatud ning eksamiga seotud osapooled teaksid täpselt, kuidas tegutseda enne eksamit, selle ajal ja pärast seda. Katseeksamid ongi mõeldud võimalike kitsaskohtade tuvastamiseks enne päris eksamiperioodi," lausus Ilosaar.

Ilosaar pidas vajalikuks märkida, et kuna e-eksam toimub veebipõhises keskkonnas, siis võivad sellega kaasneda ka muud tehnilised riskid, näiteks ajutised interneti- või elektrikatkestused mõnes koolis või küberrünnak. 

Emakeele e-eksamil hinnatakse ka paari uut asja

Eesti keele e-eksamil emakeelena on kuulamisosa, kirjutamisosa ja lugemisosa.

Uuel põhikooli eesti keele e-eksamil on esimest korda ka alusteksti kasutamise nõue. Ilosaare sõnul ei peaks see olema õpilastele võõras teema.

"Alusteksti kasutamine on kolmandas kooliastmes riiklikus õppekavas alati olnud. Varem ei ole seda eksamil küsitud, kuid õpitulemusena on seda õpetatud. Õpilased on saanud alustekstide kasutamist harjutada lisaks eesti keele tundidele ka loovtöö kirjutamisel," lausus Ilosaar.

Kuulamisülesandes peab õpilane video kuulamise põhjal mõistma teksti sisu. Ilosaare sõnul ei peaks ka see ülesanne olema õpilastele võõras.

"See on õpiväljund, mis on õppekavas juba varemgi olnud. Näiteks ka matemaatika riiklikus õppekavas on olnud tabelarvutusprogrammid, aga varem polnud neid lihtsalt võimalik pabereksamiga mõõta. Sama on eesti keele eksamiga: need õpitulemused on ka varem olemas olnud, kuid nüüd on neid võimalik paremini mõõta," selgitas ametnik.

Kokkuvõttes ongi e-eksam palju mitmekesisem ja võimaldab mõõta oskusi, mida varem ei saanud, leidis Ilosaar.

"Meil on väga hea riiklik õppekava, mis näeb ette näiteks digivahendite kasutamist. Teiseks on arvutipõhise hindamise eelis see, et üritame liikuda täisautomaatsuse suunas, et õpetajatel oleks vähem tööd," lausus Ilosaar.

"Lisaks on praegu põhikooli lõpueksamitega nii, et neid hindavad koolides oma õpetajad. Pabereksamite puhul näeme, et tulemused võivad varieeruda, sest inimesed tõlgendavad hindamisjuhendit erinevalt või liigutavad punkte natuke siia-sinna. E-eksamite puhul on kõik tsentraalselt hinnatud, mis tagab usaldusväärsuse ja võrreldavuse," sõnas ta.

Harno: varasematest vigadest on õpitud

E-katseeksameid on harno korraldanud ka varem ja katsetustest saadud negatiivsed kogemused on olnud Ilosaare sõnul väga vajalikud. 

Näiteks toimus suuremahuline e-eksami katsetus 4. märtsil 2024 inglise keeles 9. klassile. Sellel osales 5975 õpilast ning eksam toimis tõrgeteta. Kuid eesti keele e-katseeksamil 9. aprillil 2024, kus osales 6690 õpilast, ilmnes tehniline probleem.

"See oli seotud videofailide allalaadimisega ning tekitas ülekoormuse ministeeriumi taristule. See probleem on tänaseks lahendatud, videolahendus on põhisüsteemist eraldatud ning viidud suurema võimekusega pilvekeskkonda," selgitas Ilosaar. Samuti esines tookord probleeme Sõnaveebi kasutamisega.

2025. aastal testiti mõlemas aines e-eksamit väiksema, ligikaudu 1000 õpilasest koosneva rühmaga, et kontrollida tehtud muudatuste toimimist. Ilmnesid väiksemad probleemid, mis on Ilosaare kinnitusel tänaseks lahendatud. 

Hindamismudel muutub täpsemaks

Lisaks tehnilisele poolele on e-hindamise katsetused olnud oluline sisend ka hindamismudeli arendamisel.

"Katsetuste eesmärk on veenduda, et eksam mõõdab seda, milleks see on kavandatud. Iga katsetuse järel analüüsitakse tulemusi ning vajadusel täiendatakse eksamimudelit," sõnas Ilosaar.

Vähemalt pooled eksamiülesanded hindab ära masin.

"Kõikide eksamite ja e-eksamite puhul on nii, et kindlasti on automaathinnatavad ülesanded. Üksikud ülesanded, mis nõuavad pikemat kirjeldust – nagu näiteks kirjand või inglise keele essee –, peab inimene hindama. Matemaatikas on samamoodi: neid ülesandeid, kus on pikemad lahenduskäigud, hindab inimene, ja lühivastused tunneb süsteem kohe ära," sõnas Ilosaar.

Ilosaare sõnul ongi automaathindamine üks e-eksami eeliseid.

"Meil läheb süsteem iga aastaga järjest paremaks ka tasemetöödega. Alates 2022. aastast on matemaatika tasemetöö täiesti automaatselt hinnatav. Liigume kõikide tasemetöödega selles suunas, et inimesele jääks vähem tööd. Ka e-eksamitega on sama: teadus areneb ja tahame, et lõpuks oleks vähem inimese tehtud tööd," lausus Ilosaar.

Viimane hindamismudeli versioon, mis läheb käiku ka 2027. aastaks planeeritud e-eksamil, avalikustatakse e-eksamite infolehel märtsi alguses. Õpetajatele toimuvad seejärel ka hindamisjuhendi kasutamise koolitused.

"Olulisemad muudatused puudutavad alusteksti kasutamist ja teksti pealkirjastamist. Tehisaruga hindamine veel lähemas tulevikus kindlasti päevakorras ei ole ja järgmiseks aastaks planeeritud e-eksamil tehisaruga hindamist ei toimu," lausus Ilosaar.

Siiski on Eesti teadlased toonud välja, et tehisaruga on võimalik hinnata näiteks alusteksti kasutamist eesti keele e-eksamil. Veebruaris tutvustavad nad oma uuringu tulemusi harnole.

Direktor: e-eksamite katsetustel tasub osaleda

Tallinna Arte gümnaasiumi direktor Liina Altroff ütles ERR-ile, et nende kool osaleb samuti e-katseeksamitel. "Praegu tundub, et õpetajatel on kõik vajalik info eksamite kohta olemas, pole kuulnud, et sellega oleks muresid," sõnas direktor.

Altroff ütles, et e-eksamitel osalemine on positiivne. "Võtsime selle kutse hea meelega vastu. Katsetustel on hea osaleda, sest siis saab teada, mis on puudu ja mida on veel vaja paremaks teha," lausus Altroff.

E-eksamite katsetuste korrast ja sisust loe lähemalt siit.