Sügisest muutuvad poeriiulid tundmatuseni: terminid nagu "roheline", "ökosõbralik" ja "jätkusuutlik" peavad olema tõendatud sõltumatu osapoole sertifikaadiga. Tõendamata ökoväidete esitamine on keelatud.

Kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil hoiatas, et siiani kestev reeglite ebaselgus ja jäik rakendamine võib kaubandussektorile tähendada kahju ja halvimal juhul toodete hävitamist. Peili sõnul on küsimus eeskätt selles, mida teha juba turule lastud toodetega.

Peil nentis, et praegu on tegemist korduva olukorraga, kus mingi direktiiv on vastu võetud, kuid segadused kestavad.

TTJA ettevõtluse osakonna juhataja Merike Koppel kinnitas, et sarnane mure on kõikides liikmesriikides. Koppeli sõnul on ameti peamine sõnum ettevõtjatele, et asja tuleb käsitleda mõistusega, kuid igat toodet ja olukorda käsitletakse eraldiseisvana.

"Meie eesmärk ei ole hakata paluma tooteid hävitada ega lettidelt eemaldada. See on üldine lähenemine, aga loomulikult vaatame me iga kaasust eraldi," selgitas Koppel.

Ta rõhutas, et lahendus sõltub konkreetsest kaubast või teenusest ning ühte must-valget vastust, mis sobiks korraga kõigele, ei ole olemas.

"Minevikus arutati, kas väikestele tootjatele võiks teha erisusi. Meie olime sellele vastu – see, et oled väike, ei tähenda, et võid tarbijat eksitada. Nõuded peavad kehtima võrdselt kõigile," rõhutas Peil.

Ka pole lahendus uute märgiste lisamine toodetele, mis enam ökonõuetele ei vasta.

"Seda praegu arutatakse, aga ma ei kujuta ette, kuidas peaks kaupmees kümnete tuhandete toodete puhul igaühele sildi juurde panema, et väide ei vasta tõele. Kaupmees ei tohi omaalgatuslikult tootja toote juurde silti panna. Ta peaks selle teksti iga tootjaga eraldi kooskõlastama. See töömaht ja sellega kaasnev paratamatu hinnatõus ei vääri küünlaid," märkis Peil.

Mida aga teha roheliste reklaamlausetega ja piltidega?

Lisaks konkreetsetele ökomärgistele on tegelikult ka ülimalt keerukas lahendada küsimust turunduse vaatenurgast.

Koppel tunnistas, et tegemist saab olema väga keerulise väljakutsega, sest paljudel toodetel on näiteks lihtsalt lummavad looduspildid või reklaamlaused, mida on keerukas tõlgendada.

Peil tõi näiteks tualettpaberi, millel on pilt oravast metsas. Või kui mõne põllumajandustoote peale on lihtsalt kirjutatud, et see toode armastab loodust? Koppel möönab, et just sellised näited kinnitavad vajadust üksikjuhtumi põhiselt süveneda.

Amet ei hakka tegema lauskontrolli pelgalt piltide või märksõnade põhjal, vaid hindab sisuliselt, kas konkreetne kujundus eksitab tarbijat või mitte.

Koppel lisas, et kuigi emotsionaalsed laused on juriidiliselt piiripealsed, siis liiga üldised väited nagu "meie toode on roheline" või "oleme rohelised seest ja väljast" on edaspidi kindlasti keelatud, sest neid pole võimalik faktiliselt tõendada.

"Turunduslikult tuleb ümber mõelda, mida me tegelikult oma toote või teenuse kohta väita saame," märkis ta.

TTJA-le tähendab direktiiv oluliselt suuremat töömahtu, kuid uusi inimesi ametisse juurde ei palgata. Seetõttu keskendutakse pigem nõustamisele ja tõmmatakse tagasi tegevusi muudes valdkondades.

Peil ei varja, et uued nõuded tähendavad tarbijale hinnatõusu. "Igasugune läbipaistvus või tavapärasest kõrgemad nõuded tõstavad toodete hinda. Kaupmehed ostavad need tooted sisse ja ilmselt tulevad tootjatelt mingil hetkel hinnatõusuteated," nendib Peil.

Siiski on nii kaupmeeste liit kui ka TTJA ühel meelel: pikas plaanis peab turg muutuma selgemaks.