Eesti Ekspress kirjutas, et Euroopa Komisjoni asepresident Henna Virkkunen kuulutas novembris, et Euroopa ärikukruga säästetakse ettevõtetele vähemalt 150 miljardit eurot aastas. Virkkuneni sõnul võimaldab ärikukkur ettevõtetel end turvaliselt ja kasutajasõbralikult tuvastada ja piiriüleselt andmeid vahetada.

Eesti ametnikud töötasid ettepaneku kiiresti läbi ja avastasid, et see hoogne algatus võib Eestilt nõuda 150 miljonit eurot. Kaks nädalat hiljem teatas Brüsselisse sõitnud justiitsminister Liisa-Ly Pakosta, et Eesti ärikukru ettepanekut ei toeta.

"Oleme arenenud digiriik, meil on autentimisvahendid ja toimiv äriregister. Ja ka Euroopa Liidul on info vahetamiseks ökosüsteem täiesti olemas," ütleb justiitsministeeriumi asekantsler Tõnu Grünberg. "Ja nüüd, pauh, tuleb asi, mille eest me peaks Eestis üle 150 milli maksma!" 

Komisjoni meelest peaks kukruga liitumine olema kõigile avaliku sektori asutustele kohustuslik ja just see punkt pani Eestis enim punaseid tulesid põlema.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas ütles, et Virkkuneni ärikukkur olemasolevaid süsteeme ei dubleeri, vaid peaks neid täiendama.