Populaarne suunamudija õhutab umbusku tervishoiu suhtes. Cassia Shakti näide paneb taas küsima, kuhu peaks tõmbama piiri sõnavabaduse ja ohtliku sõgeduse vahel, millega võimud peaks tegelema?

"Teadsin, et mul ei ole vaja glükoositesti teha. See ei anna mulle mitte midagi, see ei ütle mitte midagi, see ei enneta mitte midagi. Me keeldusime sellest, mille peale taheti teha meile ultraheli, et lapse kaalu siis ennustada, mõõte ennustada, ja keeldusime ka sellest. Ma ei taha neid hirmutavaid mõtteid oma pähe," ütles suunamudija Cassia Shakti ühes oma podcast'is.

Cassia Shakti on Eesti populaarseim terviseinfluencer ehk -suunamudija, kellel on sotsmeedias ligi 44 000 registreeritud jälgijat. Eelmise aasta keskelt asus ta keskenduma peamiselt rasedusega seotud teemadele, sest 32-aastane naine abiellus ja jäi oma esimese lapse ootele. Muu hulgas jagas ta oma jälgijatega, et kolmandal trimestril kahtlustasid arstid tal rasedusdiabeeti, mis on ametliku tervisejuhendi järgi tõsine risk nii emale kui ka lapsele.

"Tüsistused võivad olla alates sellest, et laps võib kasvada väga suureks, varajases järgus võib tekkida raseduse katkemine, hilisemas järgus enneaegne sünnitus, teistpidi võivad tekkida lapsel sünnijärgsed kohanemishäired. Diabeeti haigestumine tähendab tegelikult pikas perspektiivis märksa halvemat vastupanuvõimet kõikide teiste haiguste suhtes," lausus Ida-Tallinna keskhaigla ämmaemandusjuht Vivian Arusaar.

Rasedusdiabeet on heaoluriikides üha laialdasem probleem, nii ka Eestis. Selle tuvastamiseks on vaja läbida lihtne test ehk sisuliselt juua kruusitäis läägemagusat suhkruvett, aga suunamudija hooples oma jälgijate ees, kuidas ta sellest keeldus. Me ei räägiks sellest, kui see oleks üksik juhtum ja piirduks postitustega, mida loeb paar sõbrannat. Meie peategelane – sünnijärgse nimega Merilin Taimre – ilmus avalikkuse ette kümmekond aastat tagasi ning tegeles peamiselt fitness- ja dieediteemadega. Esinejanime Paljas Porgand all tegutsenud noor naine torkas algusest peale silma peavoolust erinevate vaadetega, alustades sellest, et reklaamis seadet, mis väidetavalt aitab ennetada rasestumist, lõpetades sellega, et pandeemia ajal oli ta häälekas vaktsiinivastane, mis tekitas ka avalikke konflikte. 

"Tal on kindlasti ka hästi suur hulk selliseid, kes nagu on jüngrid, kes usuvad ja kiidavad takka ning ütlevad, et sa oled äge naine, et sa muudad maailma ja lammutad neid, ma ei tea, meditsiinisüsteemi alustalasid," sõnas kolme lapse ema Tuuli Mathisen.

Viis aastat tagasi vahetas joogatreeneriks hakanud naine nime ametlikult Cassia Shakti Šamotailoks, millele lisandus möödunud suvel veel abikaasa perenimi Kesküll. Isikliku veebilehe kõrval on tema peamine platvorm Instagrami konto, kus on selle nädala seisuga 43 900 püsijälgijat, kellest hetkeks ligi 500 maksavad iga kuu neli eurot ja 99 senti, et saada täiendavat sisu. 

"Minu hinnangul on see tasuline sisu ohtlikum, et seal ta võib-olla jõulisemalt avaldab enda arvamust ja hinnanguid. Sul on 43 000 jälgijat ja sinu arvamus ei liigu enam samas kaalus sellega, et sa lihtsalt võib-olla sõbrannaga köögilaua taga hommikul arutad, et ma võib-olla ei lase epiduraali teha või ma võib-olla ei lase K-vitamiini süsti teha oma lapsele," ütles kahe lapse ema Kerttu Kirjanen.

Suunamudija jaoks on tegemist tuluallikaga seda enam, et muu jutu vahele edastab ta ka tasutud sõnumeid ja reklaamib tooteid.

"Palju reklaamiraha on tegelikult ikkagi liikunud sellistes sotsiaalmeediakanalites. Seal on variant see, et sulle antakse, kui on suuremad ja kallimad asjad, siis võib-olla on see selles mõttes tehing tehingu vastu ehk saad kaupa ja selle eest teed, aga tegelikult on väga palju ka ikkagi rahalisi tehinguid," sõnas Mathisen, lisades, et suunamudijad kindlasti teenivad sellise sisu pealt korralikult.

Eestis leidub suurema jälgijaskonnaga podcaster'eid, juutuubereid ja muid suunamudijaid, kuid Cassia Shakti fookus on just nimelt terviseteemadel, kuigi meditsiiniharidust tal pole. Nüüdseks kahe lapse ema Kerttu Kirjanen hakkas toonase Palja Porgandi blogi jälgima juba viis aastat tagasi mõttega, et äkki saab häid toitumisnippe.

"Üsna pea sain aru, et siin on midagi natuke valesti. Ma arvan, et see oligi äkki viis aastat tagasi, kui ta ütles, et depressiooni ei ole olemas ja sealt läks kõik nagu allamäge," ütles Kirjanen. 

Kolme lapse ema Tuuli Mathisen liitus jälgijaskonnaga eelmisel aastal, enda sõnul antropoloogilisest huvist.

"Järjepidevamalt hakkasin ma jälgima, kui ta hõikas välja, et kavatseb minna valuvabale sünnitusele. See tundus selline võib-olla intrigeeriv, et ometi keegi, kes suudab lahendada "aastatuhandeid naisterahvaid piinanud probleemi". Iroonia irooniaks, aga lihtsalt see tundus huvitav, seda enam, et tegelikult see oli tal esimene sünnitus ja kogemust ei ole," lausus Mathisen.

Mõlemad naised leiavad, et täiskasvanud inimesed võivad ise otsustada, mida uskuda või mitte, aga häirekell läks nende jaoks tööle, kui Cassia Shakti hakkas andma ohtlikku nõu rasedatele, muu hulgas soovitades keelduda diabeeditestist, mis tema kõnepruugis liigitus liigse torkimise alla.

"Tegelikult tahangi öelda teile, naised, et te ei pea kõikide protseduuridega kaasa minema. Tegelikult te ei pea ühegi protseduuriga kaasa minema, kui ma tean õigesti. Et tehke ise oma riskianalüüsid, tehke ise oma hinnangud, kuulake ise oma sisetunnet. Keegi ei saa sind sundida ühekski protseduuriks. Sa oled ikkagi vaba inimene, sa oled rase, mitte vaimuhaige. Sinu käes on tegelikult võim oma keha ja oma raseduse üle otsustada ise," ütles Shakti ühes oma podcast'is.

Küsimusele, kas riskihindamise kodussünnituse kohta võib ka rase iseenda kohta teha, vastas Arusaar, et see on absoluutselt välistatud ning selleks on juhendis olemas väga kindel vorm.

"Meditsiin on nii palju edasi arenenud, et sinna lisandub järjest rohkem uuringuid, mis võimaldavad selle, et me saaksime tagada võimalikult terve lapse sünni," ütles Arusaar.

"See ei ole eetiline. See ei ole eetiline lihtsalt sellepärast, et iga inimene peab saama valida ise, mis ta teeb ja kui tegemist ei ole tervishoiutöötajaga, siis selline nõuanne ei ole kindlasti paslik," lausus terviseameti tervishoiuteenuste juht Külli Friedemann.

"Minu meelest see üleskutse on pehmelt öeldes vastutustundetu. Ma tean, mida tähendab 30-aastaselt kaotada ema," ütles Mathisen.

Tuuli Mathiseni emal avaldus diabeet raseduse ajal ja arenes hiljem teise tüübi diabeediks, mis nõudis tema elu vaid 52-aastaselt. Ka ta enda esimene, muretult kulgenud rasedus võttis ootamatult ohtliku pöörde.

"Tekkis platsenta enneaegne irdumine, mis ei ole prognoositav. Siis arstid jooksid. Ma olen ikkagi olnud niimoodi, et see on minutite küsimus," lausus Tuuli.

Tuuli kirjutas otse Cassia Shaktile oma ema juhtumist diabeediga ja enda kogemusest, kus ideaalselt kulgenud rasedus lõppes elupäästva keisrilõikega, aga suunamudija ei vastanud.

"Sellele kirjale vastust ei tulnud. Küll aga tuli kokkuvõte teistest kirjadest, mis oli talle saadetud, mis ütlesid: "Mina võtsin ka palju juurde, aga tegelikult mitte midagi ei olnud". Sealt joonistus hästi välja, kuidas tegelikult hakkab selline infovälja kujundamine, et kõik, mis ei sobitu sinna, see välistatakse," lausus Mathisen.

"Kohe, kui keegi talle tahab oma kogemust jagada, mis ei ühti tema omaga või tema uskumusega, siis see inimene blokeeritakse ära. Ta ei postitaks kunagi, et kuulge, andsin natuke halba nõu, võib-olla nüüd juhtus niisugune asi, et elades ma ei usu, et ta avalikult julgeks tunnistada seda," sõnas Kirjanen.

Kümmekond aastat tagasi, kui Eestis hakkas foorumites levima soovitus tarbida MMS-i, suhtusid ametnikud teemasse algul üleolevalt, aga kui konkreetsed juhtumikirjeldused kinnistest foorumitest meediasse jõudsid, puhkes nn kloorijoomise skandaal, mida arutati isegi riigikogus. See viis rahvatervise seaduse muudatuseni, mis hakkas viimaks kehtima pool aastat tagasi ja ütleb, et mürgist ainet sissevõtmiseks soovitada enam ei tohi. 

"Kui on suur jälgijaskond ja kui ei ole ikkagi teadmisi, ei ole ka nii-öelda registreeritud tervishoiutöötaja ehk ei ole vastavat haridust, siis ei ole kindlasti õigus anda ka tulunduslikel eesmärkidel tervisenõu, eriti kui sellega kaasneb mingi toodete või teenuste müük inimestele. Kõige suurem risk on ikkagi see, et, et see diagnoos hilineb," lausus Friedemann.

Külli Friedemann on ühelt poolt tervishoiuametnik, teisalt teab ka isiklikult, kuidas sotsiaalmeedia kõlakojas omandatud umbusk ja tõenduspõhisest ravist keeldumine võib olla fataalsete tagajärgedega. Tema laste isa suri lihtsasti ravitava haiguse tagajärjel kaks aastat tagasi.

"Antibiootikum oleks päästnud, aga sellest lihtsalt loobuti. Ma arvan, et täna ei ole ühtegi inimest, kes ei teaks kedagi, kellel see mõtteviis on muutunud selliseks. Alati võib öelda, et inimesed on otsustusvabad ning see vabadus ja kõik on olemas, aga me peame mõtlema selle peale, et kui on pered, kus mõtteviisi tõttu üks lapsevanem näiteks kaotab elu, siis temast jäävad järgi lapsed," sõnas Friedemann.

Paradoks ongi, et kui Cassia Shakti oleks registreeritud meditsiinitöötaja, saaks terviseamet sekkuda, aga hetkel on ta nende vaatest tavakodanik, kes kasutab lihtsalt oma sõnavabadust, olgugi et ebaeetiliselt. 

"Kuna tegemist ei ole tervishoiutöötajaga ja keegi, kes jagab oma nii-öelda vaateid või informatsiooni oma jälgijatele, siis nad tegelikult ei ole terviseameti huviorbiidis. Huviorbiiti võivad nad sattuda siis, kui nad hakkavad tegema midagi, mis võib hakata kahjustama inimesi," lisas Friedemann.

Seetõttu jätkas Cassia Shakti enesekindlalt ekspertide sõnul ohtliku tervisenõu jagamist, naeruvääristades meditsiini ja rõhutades oma "uurimustööd". Näiteks kuulutas ta selle tulemusel vastsündinutele profülaktiliselt süstitava K-vitamiini ebavajalikuks. Ämmaemand Vivian Arusaare sõnul on tema praktikas ette tulnud juhtumeid, kus K-vitamiinist keeldunud vanemate vastsündinu elu vajas päästmist.

"Võib tekkida sisemist verejooksu ja enamasti see verevalandus võib tekkida ajju ja selleks, et maandada seda riski ja hoida ära verejooksu tekke, selleks on K-vitamiin profülaktilise doosina," sõnas Arusaar.

"Me teame ka seda, kus lastehaiglasse on näiteks nii-öelda libaravimeid viidud ja kui päevasel ajal arstid turgutasid last elule, siis öösel lapsevanem andis mingeid oma ravimeid," ütles Friedemann.

Reeglina eelistavad meditsiinieitajatest ja vaktsiiniskeptikutest naised kodusünnitust. Erand pole ka Cassia Shakti, kes kuulutas oma lugejatele juba varakult, et kui naine vaimu ja keha piisavalt ette valmistab, on võimalik valuvabalt ja ilma meditsiini sekkumiseta kodus sünnitada.

"Seal on ikkagi võõrad inimesed, see on võõras koht ning seal valitseb üldiselt ikkagi hirmuenergia, mis ei loo naisele soodsat ruumi oksütotsiini tootmiseks ja see ongi ju võtmetegur valuvabale sünnitusele," lausus suunamudija ühes oma videos, selgitades, miks haigla sünnitamiseks ei sobi.

"Alguses, kui välja hõikas selle valuta sünnituse ja kodusünnituse, siis seal oli natuke naeruvääristamist, et ma ei saa aru naistest, kes ei valmista ennast sünnituseks ette ja see keisriemme pole üldse tegelenud. Sellist alavääristavat ja arste naeruvääristavat suhtumist oli päris palju," ütles Mathisen.

"Ütleme nii, et päris selliseid, kes kõikidest asjadest keelduvad, suure tõenäosusega haiglaseinte vahele ei jõuagi. Jõuavad juba siis, kui on vaja tagajärgedega tegeleda, et on ka neid olukordi ju ajaloos ikkagi ette tulnud," lausus Arusaar.

Samal ajal postitas Shakti statistikat, nagu oleks kodus sünnitamine ohutum, sest lõpeb harvem erakorralise keisrilõikega, mis on ekspertide sõnul statistika vildakas tõlgendamine ning pidas kirjavahetust tervisekassa ja terviseametiga, et assisteeritud kodussünnitus oleks Eestis tasuta teenus.

"Haiglates sünnitamine kindlasti on ohutum. Võib juhtuda väga palju asju, millele on vaja tegelikult reageerida ja kodustes tingimustes seda reageerimist ei ole võimalik tagada," ütles Friedemann.

"Keisrilõikus on tegelikult elupäästev operatsioon. Eestis ei ole võimalik saada keisrilõikust, sest ma tahan või soovin keisrilõikust. Eestis ikkagi keisrilõikuse otsus langetatakse üle tervisenäitajate, olgu need siis ema või lapse omad," sõnas Arusaar.

Jaanuari teises pooles andis Cassia Shakti jälgijatele lakoonilises postituses teada, et sai mõni päev tagasi emaks. Ootamatult selgus, et kodusünnitus lõppes haiglas ja erakorralise keisrilõikega, kuid mis täpsemalt juhtus, lugejad teada ei saa.

"Aga oma sünnituslugu jagades on sealt tegelikult üks pusletükk puudu ehk siis algab sellega, et oli kaks päeva kodusünnitus - küünlad ja kõik oli ideaalne. Siis selgus, et on vaja keiser teha ja järgmine punkt on juba see, et kuidas talle veeni lasti valuvaigisteid ja antibiootikume. Keegi ei tea, mis seal vahepeal juhtus," lausus Mathisen.

"On olemas üks väga hea vanasõna: sünnitaja ei tohiks kahte päikesetõusu näha. See võib-olla on see koht, mis võiks ühel ämmaemandal kuskil kuklas vahest meelde tulla," sõnas Arusaar.

Kriitikud peavad sellist käitumist kahepalgeliseks ja isegi küüniliseks - kui seni jagas Cassia Shakti oma tervise kohta üksikasjalikku teavet, siis nüüd, mil tõenduspõhine meditsiin päästis tema ja ta lapse elu, läheb ta sellest kiirelt mööda, ent hakkab sama sõnumi sees hoopis reklaami tegema, et raskest sünnitusest aitab taastada ühe turunduspartneri jook ja teise sushi.

"Kas seal on mingisugused põhjused, miks seda ei ole hea rääkida, sest tegelikult sellise suure jälgijaskonnaga inimesel sotsiaalmeedias kaasneb ka suur hulk koostööd, mis on tema valdkondadega seotud ning see on rahaline ja tasustatud," ütles Mathisen.

Kolmandat pidi jätkab Cassia Shakti erakordsete terviseväidete esitamist. Näiteks viimati teatas ta teistele gaasivalude käes vaevlevate imikute emadele, et tegi ära selle, mida teadus seni ei suuda ja elimineeris koolikute ehk gaasivalude probleemi. Mis see lahendus on – seda saab teada ainult tasu eest!

Kui ükshaaval võetuna võib jääda mulje, et Cassia Shakti väljaütlemised pole kuigi probleemsed, siis kogumis joonistub selge muster, kus naeruvääristatakse tõenduspõhist meditsiini, kusjuures mõnikord selgelt kaubanduslikel eesmärkidel. Kui enamikel nõuannete järgijatel läheb õnneks, polegi kahju sündinud. Aga mis siis, kui kellelgi oma iidoli üleskutseid järgides nii hästi ei lähe ja tagajärjed on traagilised?

Mida ütleb suunamudija ise? Hoolimata korduvatest ettepanekutest keeldus Cassia Shakti kaamera ette tulekust ja saatis "Pealtnägijale" kirjaliku avalduse.

"Väide, et sisulooja peab vastutama kõigi eest, kes tema sisu tarbivad, nihutab vastutuse valesse kohta. Täiskasvanud vastutavad ise oma valikute eest ning laste puhul on see vastutus eelkõige vanematel, kelle ülesanne on õpetada kriitilist mõtlemist ja meediapädevust. Elame aastal 2026 ning on sinisilmne arvata, et sisuloojad peavad igal sammul oma sisu luues arvestama äärmiselt mitmekesise publikuga – inimestega, kellel on erinevad soovid, uskumused ja väärtushinnangud – eesmärgiga, et sisu sobiks kindlasti kõigile. Iga inimene valib ise, millist sisu ta tarbib, kas see peegeldab tema väärtusi ning mida ta sealt saadava infoga edasi teeb. Infoajastul ei ole probleem mitte info olemasolu, vaid oskamatus seda mõtestada ning kasutada," ütles Shakti.

"Minu sotsiaalmeediaplatvorm on ennekõike minu elu, minu kogemuste ja minu loovuse väljendus. Ma ei ela oma elu teiste inimeste hirmude ega kellegi ettekujutuse järgi sellest, mis on tema silmis "õige". Ma ei ole rikkunud seadust – olen teinud valikuid oma väärtuste põhjal, täpselt nagu igaühel on õigus teha otsuseid omaenda väärtustest lähtudes, mitte kellegi teise omadest. Olgu tal 40 tuhat jälgijat või mitte," lausus suunamudija. 

"Poliitikas peetakse iseenesestmõistetavaks, et eksisteerivad erinevad seisukohad ja vaated. Miks siis mujal elus ei ole see justkui lubatud? Miks on "Pealtnägija" võtnud endale õiguse arutada ühe ema isiklikke valikuid avalikkuse ees, nagu tal polekski õigust oma otsustele? See on naeruväärne ja ausalt öeldes ka veider. Paratamatult tekib küsimus, mis siin tegelikult toimub," ütles Shakti.

"Ma ei näe mitte ühtegi põhjust, miks peaksin oma isiklikke valikuid – eriti oma sünnituse osas – kellelegi põhjendama. Iga ema valik on legitiimne ja tema jaoks õige valik. Kellelgi teisel sinna lihtsalt asja ei ole," lõpetas Shakti.

Paradoksaalselt on see seisukoht, millega nõustuvad ka eksperdid.

"Täna on ju see aeg, kus on sõnavabadus ja on võimalik ju postitada mida iganes, mis iganes lehekülgedele, et kindlasti see ei võta ära ka inimese vastutust ise lugeda, analüüsida ja mis on see õige valik teha. Me ei saa süüdistada ei ühte ega teist poolt, et lõpliku valiku teeb ikka alati tarbija," sõnas Arusaar.

"On see siis vaimne tervis, on see siis füüsiline tervis, on see mingi soovitus midagi süüa. Väga selgelt on see valdkond nii lai, et seda ei ole võimalik kellelgi reguleerida ja kontrollida. Siin peab olema ise tark, et millist meediat ma tarbin. Ma pean aru saama, kas see nõuanne, mis ma saan, et kas see on mõistlik ja kas see aitab mind," ütles Friedemann.