Aasta ja kümnekuuse Galiana ema Melissa Rondoni sõnul keeldub Eesti politsei talle ütlemast, kus tema koos isaga viibiv tütar asub. Politsei toob Rondoni sõnul ettekäändeks selle, et isal on õigus oma asukohast mitte teada anda ning samuti on tal võrdse hooldusõiguse tõttu õigus viibida koos oma lapsega ning politsei ei saa avaldada ka lapse asukohta, sest see annaks välja ka isa peatumispaiga.

Rondon kirjeldas, et 29. mail võttis tema tütre Galiana isa lapse ema nõusolekuta enda juurde. Ema väitel polnud isa last enne äraviimist üle kuue kuu näost näkku näinud.

Politsei leidis lapse ja isa viie päeva pärast.

"Eesti politseinikud, kui nad teisipäeva õhtul lapse leidsid, ütlesid mulle, et minu laps on teise vanema juures ja pole ohus, ta on turvalises kohas, ning keeldusid seejärel lapse asukohta ütlemast. Nende põhjendus oli, et isal on võrdsed vanemlikud õigused ja ta ei taha, et ma teaksin lapse asukohta," sõnas Rondon.

"Tuleb välja, et võrdsed õigused on ainult isal, kuna minu õigusi on rikutud. Ta varjab lapse asukohta teadlikult ja politsei on sellega nõus. Kus on võrdsed õigused?" küsis ema.

"Kohtuotsust pole. Hooldusõiguse otsust pole. Mitte ühtegi juriidilist otsust, mis annaks talle õiguse minu last minu eest varjata. Politsei lihtsalt rahuldab ühe vanema palve varjata last teise vanema eest ja käsitleb seda juriidiliselt piisavana. Ma ei palu teda enda juurde tuua. Ma ei palu, et midagi otsustataks. Ma palun ainult teada saada, kus mu tütar on," lausus Rondon. Rondoni väitel on tal tõendeid, et isa tervise tõttu ei pruugi lapsel olla temaga turvaline.

Rondon ja lapse isa on Prantsuse kodanikud ja ei ela püsivalt Eestis, kuigi tütar on siin sündinud.

"Me elame Prantsusmaal, kus on olnud Galiana alaline elukoht alates 2026. aasta märtsist. Ma tulin Eestisse mai lõpus just seetõttu, et tema isa seadis selle igasuguse kontakti tingimuseks. Ta ütles mulle, et ei paku mingit tuge, kui ma ei too Galianat temaga isiklikult Eestisse kohtuma. See reis andis isale võimaluse tütar ära võtta," lausus Rondon.

Politsei asjasse ei sekku

Politsei on oma kommentaarides juhtumi kohta väga napisõnaline, kuna menetlust selles asjas pole nende hinnangul olnud põhjust alustada, ning pikemad selgitused viitaksid justkui sellele, et asi puutub ka neisse.

"Politsei on välja selgitanud ja kindlaks teinud, et lapsega on kõik korras ning ta on turvaliselt teise vanema hoole all. Oleme suhelnud lapse emaga, talle olukorda selgitanud ning andnud juhised, kuidas edasi käituda," lausus Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse juht Anders Allandi.

Politsei soovitusel peaks ema selleks, et lapsega kohtuda, pöörduma praeguse võrdse hooldusõiguse kohtulikuks jagamiseks kohtusse Prantsusmaal, sest seal on lapse alaline elukoht, ja ootama ära Prantsusmaa kohtu otsuse. Muidugi võib ka isa lapse asukoha emale varem avaldada.

Peale artikli ilmumist saatis politsei ERR-ile Ida-Harju politseijaoskonna juht Inna Toateri täiendava kirjaliku kommentaari, kus lisas, et said pühapäeval teate kadunud lapsest ning teisipäeval võttis lapse isa ise nendega ühendust.

"Kuna ta ei viibinud Eestis, siis selleks, et veenduda lapse heaolus, tegime kõigepealt videokõne, kus kontrollisime visuaalselt last. Võtsime ühendus kohaliku politseiga riigis, kus mees viibis ning koos lapsega käis ta seal politseijaoskonnas, kus veenduti selles, et lapsega on kõik korras ja tal on isaga ohutu. Andsime sellest teada emale," kirjutas Loide, kuid lisas, et lapse asukohast emale tõesti teada ei ole antud.

Kuna mõlemal vanemal on võrdne hooldusõigus, siis PPA hinnangul ei pannud isa lapse kaasa võtmisega toime rikkumist.

"Tegemist on hooldusõiguse küsimusega ning politseil ei ole sellises olukorras pädevust otsustada, kumma vanema juures laps peaks viibima. Küll aga andsime emale juhised, kuhu pöörduda, et hooldusõiguse küsimust lahendada. Lisaks sellele oleme infot jaganud Prantsusmaa saatkonnaga," selgitas Toater.

Advokaat: see on politsei tõlgendus seadusest

Vandeadvokaat Tambet Laasiku sõnul pole põhjendatud politsei keeldumine emale lapse asukohast teada anda. Samuti on tal varasemast infot, et Eestit peetakse riigiks, kus on justkui kergem teiselt vanemalt last ära võtta.

"See, et isa konfidentsiaalsuse säilitamiseks ei tohi jagada emaga lapse asukohta, on lihtsalt politsei tõlgendus seadusest. Hooldusõiguse definitsioon on iseenesest napisõnaline ja ma ei kujuta ette, millisel seaduslikul alusel võiks politsei keelduda hooldusõiguslikule vanemale lapse asukoha avaldamisest," sõnas Laasik.

Laasik lisas, et erandina saaks seda õigustada vaid vajadus tagada lapse turvalisus, näiteks kui emaga olemine oleks talle ohtlik. "Kuid ka sel juhul oleks tegemist vaid lühiajalise meetmega, kuni kohus on täpsemalt otsustanud," lausus Laasik.

Laasik kirjeldas ka seda, et aastate jooksul on vahel temaga võtnud ühendust potentsiaalsed välismaised kliendid, väites, et nad on oma advokaatidel lasknud hinnata, kus on Euroopas kõige kergem lapse emalt last ära võtta ja väidetavalt on see riik Eesti.

"Ma ei tea, kas see väide on õige, ja ma ei ole selliseid kliente võtnud, kuna tegemist on selgelt mittelegitiimse eesmärgiga, kuid selline narratiiv on teatud ringkondades täiesti olemas," lausus Laasik.

Laasik lisas, et sellest kaasusest ei tea ta mitte midagi, kuid pole võimatu, et see oli Eestisse reisimise põhjus.

"Võimalik, et selleks tuldigi Eestisse, sest siin on last kerge ära võtta, kuna siinne politsei on väga vähe motiveeritud nende teemadega tegelema ning kohtumenetlus on selline, nagu ta on," lausus Laasik.

31. mail andis politsei teada, et otsib Tallinnas kadunud 47-aastast Benoit Olivier'd ja aasta ja kümne kuu vanust Galiana Simone Colette'i. Mees läks lapsega jalutama 29. mai ennelõunal ning nad pole senini naasnud. Lapse ema pöördus politseisse ning palus nende leidmisel politsei abi. Politsei kontrollis mehe ja lapse võimalikke viibimiskohti ja avaldas turvakaamera fotod isast ja lapsest linnahalli lähedal. Telefonile mees ei vastanud. 2. juuni andis politsei avalikkusele teada, et mees ja laps on leitud.