Iirimaa tihendab ohtude suurenemise tõttu koostööd NATO-ga

Iirimaa kavatseb Atlandi ookeani põhjaosas suurenenud hübriidohtude tõttu parandada oma radari- ja veealuse seire võimeid ning tihendada koostööd NATO-ga, selgub kolmapäeval avaldatud Iirimaa esimesest merejulgeoleku strateegiast.
Iirimaad, mis on kuulutanud end neutraalseks ja millel on Euroopa Liidu madalaimad kaitsekulutused, on kritiseeritud tema suutmatuse pärast jälgida ja kaitsta oma territoriaalvett, mis strateegia kohaselt hõlmavad suurte transatlantiliste andmesidekaablite ja kriitiliste energiaühenduste ühenduskohti.
Strateegia avaldati ajal, kui kasvab mure ohtude pärast, mida kujutavad endast Venemaa varilaevastiku laevad, mida võidakse kasutada ka spionaažiks ja sabotaažiks, öeldakse dokumendis. Venemaa on kõik sellised süüdistused tagasi lükanud.
Iiri kaitseministeeriumi strateegia kutsub üles tihedamale koostööle NATO liikmete Ühendkuningriigi ja Prantsusmaaga ning ütleb, et Iirimaa peaks püüdma osaleda kümmet NATO liikmesriiki hõlmava ühendekspeditsiooniväe (JEF) tegevustes.
Selliseid samme kirjeldati strateegias kui eluliselt olulisi tegevusi.
Koostöö NATO või Euroopa Liidu sõjaliste suurriikidega on Iirimaal väga tundlik teema, kuna avalikkus toetab laialdaselt riigi sõjalist neutraalsust. Valitsus on siiski öelnud, et tal pole muud valikut kui tegutseda.
"Kui meid Suurbritanniaga ühendavate gaasitorudega midagi juhtuks, poleks meil kümne päeva pärast majandust," ütles peaminister Micheál Martin parlamendis, kui opositsioon vaidlustas tema plaanid teha koostööd NATO liikmesriikidega.
Strateegias öeldakse, et Iirimaa püüab järgmise kahe aasta jooksul lahendada riigi seirevõime kriitilisi lünki, arendades välja uusi radareid, pukseeritavaid sonareid ja sono-poisid. Samuti uurib Iirimaa kosmosepõhiseid tehnoloogiaid ja püüab tihedamalt koostööd teha EL-i andmejagamisprogrammidega.
Samuti kutsutakse strateegias üles suurendama uute tehnoloogiate, näiteks mehitamata laevade ja meredroonide kasutamist.
Iirimaa kulutas 2023. aastal kaitsele umbes 0,2 protsenti oma sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on Euroopa Liidu madalaim tase ja palju madalam kui selle aasta keskmine 1,3 protsenti, selgub EL-i statistikaameti viimastest andmetest.
Kuigi valitsus väidab, et tema 1,5 miljardi euro suurune 2026. aasta eelarve on kolmandiku võrra suurem kui neli aastat tagasi, ei ole nad teatanud plaanist kulutusi oluliselt EL-i keskmisele lähemale tuua.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters











