Tallinna linnavalitsus teatas neljapäeval, et on otsustanud korraldada ümber Põhja-Tallinna koolivõrgu, et viia koolide struktuur ja õpilaskohtade planeerimine kooskõlla õpilaste tegeliku arvu, uuendatud rahvastikuprognoosi ja vastutustundliku linnajuhtimise põhimõtetega.

Linnavalitsus põhjendas, et Põhja-Tallinna koolivõrku on viimastel aastatel mõjutanud nii uute koolide avamine kui ka Ukraina sõjapõgenike lisandumine. Eelmise aasta lõpus uuendas Tartu ülikool rahvastikuprognoosi, mille kohaselt laste arv lähiaastatel väheneb ning Tallinna linnapea Peeter Raudsepa sõnul on koolivõrgu korrastamine vältimatu.

"Otsus on majanduslikult ja demograafiliselt põhjendatud. Tegemist on süsteemse korrastamisega, mille eesmärk on lõpetada varasemate poliitiliste otsuste tagajärjel tekkinud segadus. Põhjatähe kooli näide – 16 õpilast, 11 töötajat ja 14 miljonit eurot investeeringut – räägib enda eest. Vastutustundlik linnajuhtimine tähendab, et me ei saa sellist kulustruktuuri ignoreerida," ütles Raudsepp.

Tema sõnul ei saa koole planeerida optimistlike prognooside, vaid tegelike demograafiliste näitajate alusel ning nende kohaselt väheneb laste arv Põhja-Tallinnas kolmandiku võrra.

Otsuse kohaselt kolib Tallinna Avatud kool selle aasta sügisest Karjamaa 18 hoonesse ning jätkab seal tegevust.

Tallinna Põhjatähe põhikool jätkab juriidiliselt tegevust Lasnamäel ning selle 16 õpilasele tagatakse võimalus jätkata õpinguid Avatud koolis või teistes piirkonna koolides.

Kalamaja põhikool jätkab ajutiselt osaliselt Karjamaa 18 hoones kuni kooli juurdeehituse alguseni ning Pelgulinna gümnaasium muutub põhikooliks.

Ristiku põhikooli ruumikitsikuse lahenduseks saavad senised Avatud kooli ruumid aadressil Auna 6, mille linn varasema otsusega on soetanud, ning nii ei pea selle kooli õpilased enam ajutistes moodulklassides õppima.

Tallinna abilinnapea Andrei Kante ütles, et viimastel nädalatel on kohtutud koolide juhtkondade, õpetajate ja lapsevanematega ning selgitatud kavandatavaid samme.

"Kõik muudatused tehakse nii, et õpilastele oleks tagatud koolikoht ning koolide töökorraldus oleks loogiline ja jätkusuutlik," lausus Kante.

Tallinna linnavalitsuse teatel käsitlevad nad koolivõrku osana laiemast finantsjuhtimise ja investeerimisotsuste korrastamisest. Eesmärk on siduda koolivõrk rahvastikuprognoosiga ning vältida olukordi, kus rajatud või kavandatud koolikohti ei ole võimalik täita.