SDE eelnõu erakondade annetustele lae seadmiseks läbis esimese lugemise

Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni eestvedamisel esitatud eelnõu oligarhia vähendamiseks Eestis, mis tähendaks füüsilise isiku poolt erakonnale tehtud annetusele ülempiiri seadmist, läbis riigikogus esimese lugemise.
Sotsiaaldemokraadid algatasid mullu novembris erakonnaseaduse muutmise eelnõu, mis lubab üksikisikul teha erakonnale aastas kokku kuni 100 000 euro eest annetusi, et vähendada nii mõne üksiku suurannetaja mõju Eesti poliitikale.
Eelnõu loeb keelatud annetuseks summa, mis ületab 100 000 euro piiri. Antud summa tuleb kanda riigieelarvesse. Keelatud annetus on ka erakonna liikmemaks, kui see on suurem kui 100 000 eurot.
Neljapäeval riigikogus toimunud esimesel lugemisel oli avatud ka küsimustevoor ettekande teinud Lauri Läänemetsale (SDE), kus riigikogu liikmed seadsid valdavalt eelnõu vajalikkuse kahtluse alla. Näiteks küsis EKRE fraktsiooni liige Varro Vooglaid Läänemetsalt, kuidas takistada olukorda, kus annetaja teeb annetusi teiste isikute kaudu kokku summas, mis ületab piirmäära. Samuti oli Vooglaid seisukohal, et riigipoolne rahastus erakondadele võiks üldse lõppeda.
Saadik Lea Danilson-Järgi (Isamaa) sõnul tsementeerib riigipoolne rahastus võimul olevate suurte erakondade, nagu Reformierakond, positsiooni.
Riigikogu liige Urmas Reinsalu (Isamaa) küsis ettekandjalt, miks on SDE vastu võtnud annetusi suurärimees Oleg Ossinovskilt, keda on meedias seostatud ärisuhetega Vene oligarhidega.
Samuti võrdles sõna palunud Reinsalu Isamaad Taavetiga, kes võitleb Koljatiga ehk maksumaksja rahaga rahastavate võimuparteidega. "Nüüd üritatakse enne valimisi seadusi enda suunas painutada," sõnas Reinsalu. "Teeme eelnõusse muudatusettepanekud, mis näevad ette, et Vene oligarhide raha ei saaks kasutada Eesti poliitikas," lausus Reinsalu.
Martin Helme (EKRE) suhtus eelnõusse samuti kriitiliselt, kuid menetlust takistama ei asu, lootes, et see sureb teisel lugemisel.
Reformierakond toetab eelnõu. "Pean oluliseks, et poliitilised otsused oleksid läbipaistvad. Kui tekib ühiskonnas tunne, et otsused on põhjustatud varjatud mõjust, siis kannatab demokraatia," sõnas Margit Sutrop (Reformierakond). "Eelnõu vajab laiemat ühiskondlikku sisulist ja avatud arutelu. Küsimus pole ainult normis, vaid selles, kas see on õigustega kooskõlas ja praktikas elluviidav," sõnas Sutrop.
Eelnõu läbis esimese lugemise ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on märtsi keskpaik.
Toimetaja: Mari Peegel











