Lippuse sõnul eirab värskelt avaldatud plaan Põhja-Tallinna koolivõrk ümber teha piirkonnas kerkivate uusarendustega kaasnevat elanikkonna kasvu, süvendab koolide ruumipuudust, jätab paljud pered ilma kodulähedase koolikohata ning tõstab linna jaoks koolikoha keskmist maksumust.

"On fakt, et Põhja-Tallinn on kasvav linnaosa. Ainult suuremaid arendusi vaadates lisandub piirkonda rohkem kui 3700 uut korterit ja koolikohtade puudus on juba praegu suur," ütles Lippus.

Kui linnapea Peeter Raudsepp ütles, et tegelike demograafiliste näitajate alusel väheneb laste arv Põhja-Tallinnas kolmandiku võrra, siis Lippuse sõnul see argument ei päde. Tema sõnul ei saa linnavalitsus koolivõrku planeerida üksnes üldise sündimuskordaja põhjal tehtud prognoosile tuginedes, arvestama peab ka laiemaid linnaehituslikke trende ja sellest tulenevat rahvastiku liikumist.

Lippus tõi välja, et Põhja-Tallinnasse lisandub lähiaastatel tuhandeid uusi elanikke ning linnavalitsuse otsus tekitab olukorra, kus paljudel peredel pole ligipääsu kodulähedasele haridusele.

"Juba lähiaastatel ei jätku Põhja-Tallinna elanikele linnaosas piisavalt koolikohti. Selle tulemusena süveneb olemasolevate koolide ülerahvastatus ning pered on sunnitud otsima lapsele koolikohta teistes piirkondades. Tänase otsusega liigume tagasi keskerakondliku haridusjuhtimise ajastusse, kus tuhanded pered kolivad piirkonda, kus linn ei taga elementaarseid avalikke teenuseid," lisas Lippus.

Tema kinnitusel lähtus eelmine linnavalitsus Põhja-Tallinnasse koolikohtade juurde loomisel linnaosa kasvust ning Põhjatähe kool oli osa sellest lähenemisest.

"Eesmärk oli suunata juba ülerahvastatud Kalamaja põhikooli ja Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilasi Põhjatähesse ning pikemas perspektiivis luua koolikohti ettevaatavalt, mitte tegeleda probleemiga alles siis, kui koolid on juba ülekoormatud. Aga uus linnavalitsus taasloob nüüd probleemi, millega peame järgmistel aastatel silmitsi seisma," ütles Lippus.

Linnavolikogu liikme sõnul näitab võrdlus, et eelmise linnavalitsuse plaan nägi ette 890 uut koolikohta 40 miljoni euro eest, mis teeb keskmiselt umbes 45 000 eurot koolikoha kohta. Uue plaani järgi jääb alles aga 240 koolikohta, mille maksumuseks kujuneb 29 miljonit eurot. See tõstab keskmise maksumuse 120 833 euroni koolikoha kohta ja kasvatab ühe koolikoha maksumust keskmiselt pea kolm korda.

"On raske näha, kuidas selline plaan toetab toimiva koolivõrgu kujundamist, tagab kodulähedase hariduse või on põhjendatud ka finantsiliselt, kui tulemuseks on neli korda vähem koolikohti ligi kolm korda kallima hinnaga," sõnas Lippus.

Põhja-Tallinnas on Volta kvartalisse kavandatud ligi 800 korterit, millest enamik on valminud ja kasutuses. Krulli kvartalisse rajatakse 622 korterit ning Manufaktuuri piirkonda veel 414 korterit. Noblessnerisse tuleb kokku 856 korterit, millest osa on valminud, kuid arendus jätkub. Hipodroomi alale on kavandatud ligikaudu 1000 korterit. 

Tallinna linnavalitsus tegi neljapäeval teatavaks plaani Põhja-Tallinna koolivõrk ümber teha, nii et Ristiku põhikool hakkab kasutama Avatud kooli hoonet, viimane kolib sügisest Karjamaa tänavale, kuhu jääb ajutiselt osaliselt tegutsema ka Kalamaja põhikool, Põhjatähe põhikool jätkab juriidiliselt tegevust Lasnamäel ning Pelgulinna gümnaasiumist saab põhikool.