Tallinn kuulutas välja Kristiine ühistranspordisõlme projekteerimishanke. Projekti ettevalmistamiseks valmis liiklusuuring ja kolm erinevat eskiislahendust, mille eesmärk on linna teatel parandada ühistranspordi toimivust, liiklusohutust ning eri liikumisviiside ühendusi Kristiine ristmiku piirkonnas.

Kuna Kristiine ristmiku rekonstrueerimise üheks suureks eesmärgiks on ka parandada jalakäijate teeületamise võimalusi, näeb Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan (Isamaa) uuendamise ühe lahendusena jalakäijate silda. Jalakäijate sildu on seni ehitatud näiteks Tallinnasse Lasnamäele kanali kohale.

Järvani sõnul on silla eesmärk võimaldada suuremale hulgale inimestele kõige kiirem ja ohutum ülepääs üle laia ristmiku.

"See on kindlasti üks lahendus, mida tuleb meeles pidada, et võimaldada suuremale hulgale jalakäijatele kõige kiirem ja ohutum ülepääs kogu ristmikust. Kuigi meie tahe on seda ristmikku lihtsustada, et ka jalakäijatel oleks ülekäiguradade kasutamine mugavam ja turvalisem, siis vaieldamatult kõige otsem tee diagonaalis üle silla oleks jalakäijatele veelgi kiirem," rääkis Järvan.

Järvan kinnitas, et sild ei kaota ära maapealset liiklemist – kõik senised ülekäigurajad säilivad ning need muudetakse tema sõnul mugavamaks ja turvalisemaks. Kuidas võimaldatakse sildade kasutust inimestele, kes ei suuda või ei saa liikuda sillale mööda treppe, Järvan veel täpselt ei tea, kuid on võimalik, et sillad saavad liftid.

"Need on kõik väga adekvaatsed küsimused ja projekteerimise faasis tuleks ka neile mõelda, et kas siin tulevad liftid või mingid muud lahendused," sõnas abilinnapea.

"Oluline on aga see, et kõik ülekäigurajad ju säilivad, mis tähendab, et status quo muutub igal juhul paremaks. Isegi kui kõikides nendes harudes, kuhu jalakäijate sild ulatub, ei suudeta liikumispuudega inimestele kõige paremat lahendust pakkuda, jäävad ikkagi alles ülekäigurajad, mis arvestavad loomulikult ka nende vajadustega, nii nagu täna," selgitas Järvan.

Autoliikluse osas märkis Järvan, et linnast väljuval suunal, mis on liiklusõnnetuste arvu poolest esirinnas, plaanitakse radasid lihtsustada ja asfaldikatet vähendada.

"Sisuliselt jäävad need sõidurajad, mis on enne ja pärast ristmikku, samaks. Küsimus on täna pöörderadades, aga see on samuti teema, kus me üritame projekteerimisfaasis leida võimalikult hea lahenduse ka autojuhtidele," lausus abilinnapea.

Sõiduridu autodele juurde ei tule. "Kahjuks seda ruumi tõenäoliselt ei ole. Meie eesmärk on kindlasti tagada parimad võimalused läbilaskvuseks, kuid muuta samal ajal nii ühistransport kui ka jalgsi liikumine mugavamaks ja ohutumaks," lausus Järvan.

Autod maa alla ei lähe

Ideed viia autoliiklus maa alla ei ole Järvani hinnangul võimalik teostada eelkõige suure maksumuse tõttu. Lisaks on projekt seotud Euroopa välisrahastusega, mis on suunatud ühistranspordi ja jalgrattaliikluse parendamisele, mistõttu ei saa neid vahendeid autotunnelite ehitamiseks kasutada.

"Autode maa alla viimine oleks tegelikult kindlasti vägagi tervitatav lahendus. Kuna selle maksumus on aga väga suur ja projekt on seotud Euroopa välisrahastusega – eeskätt just ühistranspordi ja jalgrattaga liikumise parendamiseks –, siis seda maksumust paraku välisvahenditest katta ei saa. Seetõttu üritame kasutada seda ruumi kõigi liiklejate jaoks võimalikult efektiivselt. Mida rohkem on erinevatel liiklejatel oma liikumiskoridore, seda ohutum ja kiirem see ristmik loomulikult kõigi liiklejate jaoks on," põhjendas Järvan.

Välisrahastuse tingimuste kohaselt peab Kristiine ristmik valmima 2029. aastaks.

Tüli riigiga Endla tunnelite pärast jätkub

Jalgrattateede rajamiseks on ristmikul Järvani kinnitusel piisavalt ruumi. Samas teeb talle muret Endla raudteetunnelite arendus, kus vaatamata valmis projektile on regionaal- ja põllumajandusministeerium ning Elron suvise ehitustegevuse ja sellega kaasnevate häiringute vastu.

"Ikkagi rattateed tulevad, seal on tegelikult piisavalt ka ruumi selle jaoks. Murekoht on loomulikult see, et lahendusega peaks olema kooskõlas ka Endla tänava tunnelite arendus. Projekt on valmis ja ehitustegevuseks valmis. Aga paraku on regionaal- ja põllumajandusminister koos Elroniga otsustanud, et neile ükski väljapakutud variant ehituseks ei ole vastuvõetav. Nende kahe-kolme suvise nädalavahetuse jooksul, mida ehitustegevuseks vaja oleks, nemad häiringuid ei soovi. Ega muud kui peame ootama riigikogu valimisi, et saaksime sellesama projekti järgmisel aastal ära teha," nentis Järvan.

Lippus ei pea jalakäijate silda vajalikuks

Ehkki endine abilinnapea Madle Lippus (SDE) tervitab linna tarmukust Kristiine ristmiku ümberehitusega edasi minna, suhtub ta linnavalitsuse praegustesse plaanidesse pigem kriitiliselt.

"Kristiine ristmiku liikuvusuuringu käigus valminud eskiisid on väga erinevad. Nende põhjal on väga keeruline öelda, millist ristmikku linnavalitsus tegelikult kavandab. Kui kuulutatakse välja projekteerimishange, mille lähteülesanne on niivõrd segane, on ka avalikkusel keeruline aru saada, mis on see suund, kuhu tegelikult liigutakse. Eriti kui abilinnapea Kristjan Järvan lisab oma kommentaarides võimaluse, et äkki kavandatakse Kristiine ristmikule hoopiski jalakäijate sild," rääkis Lippus.

Lippuse hinnangul ei ole jalakäijate silla kavandamine Kristiine ristmikule kindlasti tarvilik. "Seda näitavad ka liikuvusuuringud ja selle käigus tehtud eri eskiisid, kus ühistranspordipeatused paiknevad ristmiku eri osades. Need toovad välja, et tegelikult ei ole jalakäijate silla järele vajadust, eriti kui linn keskendub ühistranspordi arendamisele," rääkis Lippus.

Samuti ei näe Lippuse sõnul väljastatud projekteerimistingimused ette jalakäijate silla rajamist. "Kuna hanke aluseks on needsamad projekteerimistingimused, ei näe ma võimalust, kuidas saaks lisaks põhjendamatusele seda jalakäijate silda sinna kavandada," kritiseeris Lippus.

Ühendpeatus tuleb tuua Kristiine keskuse ette

Lippuse nägemuses peaks ristmiku uuendamise peamine fookus olema ühistranspordiliikide ühendamisel. "Kindlasti on oluline, et võimalikult paljud ühistranspordiliinid saaksid endale ühise peatuse. Tuleb jälgida, et hoolimata esialgsest ideest tuua kõik liinid ühisesse peatusse kokku, ei pudeneks need taas Taksopargi ristmiku ümber laiali. Seetõttu eelistan ja pean vajalikuks tuua need peatused tõesti Kristiine keskuse ette," rääkis Lippus.

Lisaks silla rajamise otstarbekusele heitis Lippus uuele linnavalitsusele ette ka puudulikku kaasamist. Ta märkis, et varasemalt koondati info tänavaprojektide, sealhulgas Kristiine sõlmjaama kohta, avalikule veebilehele, kuid nüüd pole seda enam uuendatud ning linnavalitsus ei pinguta osapoolte kaasamisega.

"Linnavalitsus ei tee tegelikult pingutusi ühtegi osapoolt eriti nendesse aruteludesse kaasata ja see on väga kahetsusväärne. See tähendab seda, et kui ka see esmane eskiisprojekt valmib, on elanikel hulga keerulisem kaasa rääkida," lisas Lippus.

Järvan aga kinnitas, et projekteerimisfaasis on avaliku arvamuse kaasamine kohustuslik ja seda kindlasti ka tehakse.

"Eskiis on suures pildis siiski olemas. Detailid – näiteks, milline see jalakäijate sild täpselt peaks olema ja kuidas see töötama hakkab, samuti pöörderadadega seotud küsimused – on kindlasti asjad, mida projekteerimisfaasis veel sisse vaadatakse. Suures pildis peab aga tõenäoliselt korrastama nii ehitusala kui ka külgnevaid ristmikke. Absoluutselt, projekteerimisfaasis on ju kohustuslikud arvamuste kaasamised ja loomulikult me teeme seda," kinnitas Järvan.

Sarnaselt Järvanile rõhutas Lippus raudteealuste tunnelite rajamise olulisust, et ühendada Kristiine keskuse esine ala Tehnika tänavaga, ning kutsus linnavalitsust üles leidma riigiga selles osas kiirelt kompromiss.

"Probleemiks on siin kindlasti raudteealuste tunnelite rajamise seismajäämine, mis ühendaks Kristiine keskuse esise ala Tehnika tänavaga. Selle lahenduse olemuslik osa on läbipääsutunnelite rajamine. On oluline, et linnavalitsus istuks riigiga maha ja leiaks lahenduse, sest see on täiesti võimalik," lõpetas Lippus.

Kristiine ühistranspordisõlme arendamise eesmärk on luua mugavamad ümberistumise võimalused ning siduda omavahel paremini bussi-, trammi-, rongi- ja rattaliiklus ning jalgsi liikumine. Uuring ja eskiislahendus keskenduvad Endla tänava, Sõpruse puiestee ja Tulika tänava ristmiku ning selle ümbruse võimalikele muudatustele.  

Tallinn jätkab uuringu tulemuste ja eskiislahenduste täiendavat analüüsimist ning järgmiste sammude kavandamist koostöös Tallinna liikuvusameti ja teiste osapooltega. Eskiislahenduse avalik tutvustus on kavandatud novembrisse.

Liiklusuuringu ja eskiislahendusega saab tutvuda Tallinna uuringute infosüsteemis.