"Ei juhtunud suurt midagi, eks need kaheksa aastat ja kolm kriisi kuue aasta jooksul panevad küsima, et kas minus on veel seda väärtust, mida Tallinkiga jagada ja otsustasin, et enne, kui tuleb neljas kriis, on aeg anda teatepulk üle," ütles Nõgene oma Tallinki juhi kohalt lahkumise kohta.

"Minu jaoks oli see viimase poole aasta küsimus ja eks nõukogu esimeest sai ka juba eelmisel aastal hoiatatud, et ühel hetkel see hetk tuleb, et oleks mõistlik teha vahetus. Käesoleva aasta alguses tegin otsuse jaa nüüd siis oleme sealmaal,
et mina lahkun ja uus juhatuse esimees täna nimetati ka ametisse, kes saabub majja enne seda, kui mina ära lähen, nii et saan teda aidata rahulikult sisse elada," lisas ta.

Nõgene rääkis, et võtab nüüd enda jaoks aja maha, et veidi puhata ja reisida. Plaani mingi uue ametiga seoses tal enda sõnul veel ei ole.

Ta ei öelnud, kas tal võiks olla huvi kandideerida näiteks ERR-i juhatuse esimehe kohale. "Ei oska öelda. Naudin praegu seda, et saan olla ERR-i nõukogu liige ja teen seda tööd südamega," ütles ta.

Nõgene kordas ka taas üle, et poliitikasse minemise soovi tal ei ole.

Ta tõdes, et Tallinkile oli väga raske aeg koroonakriis ja Venemaa agressioonisõda Ukrainas, mis tõi kaasa majanduskriisi.

"Kriisid on olnud väga erinevad ja mina olen kindlasti nendes kolmes kriisis muutunud üsna konservatiivseks juhiks. Kui nüüd teha otsuseid, et kas või
kuna lisada Tallinkis näiteks mingitele liinidele lisakapasiteeti, siis ma olen ilmselt selles osas ettevaatlikum kui võib-olla näiteks mõni uus tulija värske pilguga," rääkis Nõgene.

Nõgene rääkis, et pärast Venemaa sõja algust lahkusid Tallinkist Ameerika fondid, kellele kuulus üle 20 protsendi ettevõttest. "Tallink on täna üle 70 protsendi Eesti kapitali käes. Kui enne sõda Tallinkist kuulus üle 20 protsendi Ameerika fondidele, siis nemad sõjatingimustes otsustasid lahkuda. Täna, kui Tallink saab hakata uuesti kasvama ja arenema nüüd, kui kriisid läbi on, siis see vili jääb ju kõik Eestisse," sõnas Nõgene.

Ootus Soome majanduskriisi lõppemiseks

Eelmisel aastal Tallinki konsolideeritud käive langes 20 miljoni euro võrra 756 miljoni euroni ning kaubamaht vähenes viiendiku võrra, põhjuseks keerulised ajad Eesti, Soome ja Rootsi majanduses. 

Nõgene avaldas lootust, et tänavu liiguvad asjad paremuse suunas. "Eelmisel aastal saime pihta, selle aasta esimesed kuud - nii jaanuar kui veebruar - on kasvus. Oleme teinud mõned korrektuurid oma kliendisuhetes, oleme teinud hinnakorrektuure ja aasta algus näitab, et nii reisijate arv kui cargo on hakanud kasvama. Usume ise, et kui Soome majandus vähegi sellel aastal mingit positiivset kasvu näitab, siis majandussurutis on Tallinki jaoks seljatatud ja tulevik on ilusam," lausus Nõgene.

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis, kas Tallink ei ole mõelnud oma hindade langetamise peale, mis on konkurentidest tunduvalt kõrgemad.

"See on nüüd iga ettevõtte oma strateegia küsimus. Tallink on investeerinud väga keskkonnasõbralikesse laevadesse Tallinn-Helsingi liinil üle poole miljardi euro. Ja tänaseks on hea meel, et me sõidame pea kolmveerandi ulatuses ka taastuva kütuse biometaaniga. See kõik mängib oma rolli. Tallink on kindlasti positsioneerinud ennast rohkem premium-tootele võrreldes konkurentidega," rääkis Nõgene.

Peatselt Tallinkis tööd alustava Peep Jalaka kohta jätkus Nõgenel vaid kiidusõnu.

"Mina tunnen teda kui väga intelligentset inimest, kes näeb Exceli taga ka kindlasti inimesi. Nii et Tallinkile ma arvan, see on hea kombinatsioon," ütles ta.

"Tallink on 5000 töötajaga ettevõte ja töötab erinevates kultuuriruumides. Põhiturg on Soome, Eesti ja Rootsi, nii et kõiki neid turgude eripärasid ja
inimeste eripärasid tuleb arvesse võtta, et seda laeva tasakaalukalt sõidutada ja
ma usun, et ta saab sellega hakkama, "lisas ta.

Nõgene: kui Läti oma Rail Balticu kohustusi ei täida, tuleks neile peatada eurotoetuste väljamaksed

Saatejuht Mirko Ojakivi palus Nõgenel kommenteerida Tartu-Riia rongiliini, mis tõi kaasa mastaapsed riigipoolsed dotatsioonid.

"Tartlasena peaksin ma olema hästi õnnelik, et Tartust on võimalik Riiga saada rongiga. Aga mis me siis tegelikult saime, oli see, et kaks miljonit eurot läks maksma selle rongi käivitamine, üks miljon eurot aastas makstakse dotatsiooni.
Lux Express pidi oma väljumisi vähendama, siis avastati, et hommikul ikkagi on vaja Tartust saada Riiga ja hakatakse Lux Expressile maksma dotatsiooni. Ja tagatipuks avastati, et Valgast hommikul Tartusse tulev rong on nüüd Riias ja tuleks doteerida ka Valgast Tartusse bussiliini. Nii et me saime ühe ilma rahva rahata toimiva ühenduse asemel kolm doteeritud ühendust. Suurepärane saavutus," kommenteeris Nõgene sarkastiliselt.

Rail Balticu ehituse küsimuses tuleks tema hinnangul lätlastele tugevamat survet avaldada.

"Ma arvan, et kui Läti ei täida oma kohustusi, mida kõik teised - Eesti ja Leedu- täidavad, siis tuleks peatada senimaani teiste eurotoetuste väljamaksed lätlastele, kuni nad selle kohustuse täidavad, need otsused teevad ja seda raudteejuppi ehitama hakkavad. Kui heaga ei saa, siis ilmselt tuleb kasutada mingeid teisi nuppe. Ma ei tea, kas see on juriidiliselt võimalik, aga kindlasti on Euroopa Liidus instrumente, kuidas lätlasi mõjutada, et nad ei teeks sellest ainult Riia-Varssavi vahelist rongiliini," rääkis Nõgene.